Seadus riigikogu kaebusele esialgset õiguskaitset ei võimalda

Riigikogu opositsioon pöördus riigikohtusse, et vaidlustada parlamendis eelnõude ja arupärimiste esitamise piiramise otsust. Kui opositsioon sooviks taotleda riigikohtult ka esialgset õiguskaitset, siis selleks seadus võimalust ei anna.
Möödunud nädalal ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme, et tõenäoliselt lisandub opositsiooni kaebusele ka esmase õiguskaitse taotlus. Opositsioonierakondi esindav vandeadvokaat Paul Keres ütles esmaspäeval, et kaebajad esialgset õiguskaitset riigikohus taotleda ei plaani.
Kui opositsioon esialgse õiguskaitse taotlemist sooviks, siis seadus riigikogu kaebusele selle andmist ei võimalda.
"Igal menetlusliigil on oma menetluskord, haldusõigusel oma ja nii ka põhiseaduse kohtulikul järelevalvel," rääkis endine riigikohtu esimees Rait Maruste.
Maruste märkis, et ei ole näinud konkreetse kaebuse sisu, kuid eeldatavasti soovib riigikogu vaidlustada juhatuse otsust. "Selle võimaluse on seadus ette näinud, aga seadus ei sisalda ühtegi normi sellest, et kaebuse läbivaatamisel võib riigikogu kohaldada esialgset õiguskaitset, nagu see on muudes menetlustes võimalik. Seega kui seda ka loodetakse, siis seda ei saa ja kui riigikohus seda peaks tegema, siis ta toimetab väljapool oma pädevust, mis oleks ise õigusrikkumine," sõnas ta.
Seadusega antud pädevust saaks muuta vaid riigikogu ise. "Kui seda vaja on – ja ma ei välista, et seda teatud juhtudel võib vaja olla – siis selleks tuleb algatada seaduse täiendamise või muutmise menetlus ja see riigikogust läbi lasta, see kõik käib üldises seaduste menetlemise ja jõustumise korras," ütles Maruste.
Opositsiooni hinnangul piirati nende õigust rakendada riigikogus obstruktsiooni, kui Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud hääletasid möödunud nädalal riigikogu juhatuse ettepanekul eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamise poolt.
Toimetaja: Barbara Oja