WSJ: läänepoolsed NATO riigid ei taha endiselt kaitsekulutusi suurendada

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et NATO idatiiva riigid suurendasid Ukraina sõja tõttu järsult kaitsekulutusi, kuid Saksamaa ja enamik teisi liikmesriike pole kulutusi oluliselt suurendanud.
NATO liikmesriigid on omavahel leppinud kokku, et kõik riigid peaks kulutama riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st. Paljud liikmesriigid kulutavad riigikaitsele siiski palju vähem raha. Eelmisel aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ning liikmesriigid lubasid kaitsekulutusi suurendada.
Mõned liikmesriigid usuvad siiski, et Venemaa sõjaväe kehv tegutsemine Ukrainas viitab sellele, et nad ei pea kaitsekulutusi kiiresti suurendama. Müncheni Ifo-instituut teatas, et Saksa kaitsekulutused jäävad sel aastal 18,5 miljardi dollariga alla NATO kahe protsendi eesmärgile. Poola kavatseb sel aastal kulutada riigikaitsele neli protsenti SKP-st. Saksamaa majandus on umbes kuus korda suurem kui Poola majandus.
Saksa kantsler Olaf Scholz pidas eelmisel aastal kõne, kus ta lubas peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale pöördepunkti (Zeitenwende) Saksa kaitsekuludes. Scholz lubas siis relvajõududele juurde anda 100 miljardit eurot. Scholzi lubatud Zeitenwende on jäänud aga lahjaks.
IFO teatel on kaks protsenti Saksa SKP-st sel aastal 81,1 miljardit eurot. Kaitsekulutused jäävad sellele 17,1 miljardi euroga alla, vahendas The Wall Street Journal.
Könis asuv Saksa Majandusinstituut prognoosis, et Saksamaa sõjalised kulutused (koos Zeitenwende fondiga) jõuavad NATO seatud eesmärgini 2024. aastal. 2026. aastal langevad aga kulutused 1,2 protsendini SKP-st.
Saksamaal kiireneb inflatsioon, mis muudab sõjavarustuse ostmise veelgi kallimaks. 69 protsenti Saksa kaitseministeeriumi eelarvest läheb jooksvateks kuludeks ja pensionideks, mis inflatsiooni tõttu suurenevad veelgi.
Samuti pole Saksamaal relvajõudude moderniseerimiseks piisavalt palju poliitilist tahet. Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse hinnangul suudab Bundeswehr tekkinud augud varustuses likvideerida alles aastaks 2030.
Poola valitsus on aga seadnud prioriteediks riigi relvajõudude tugevdamise. Samuti tahab Poola, et riigi territooriumil asuks veel rohkem NATO liikmesriikide sõdureid. Poola ostab juurde relvastust USA-st ja Lõuna-Koreast.
Toimetaja: Karl Kivil