Väljaande Der Spiegel teatel ütles Scholz, et seda taset hoitakse ka järgmistel aastatel.

Saksa kantsler märkis, et aastaid jäeti sõjaväe vajadused tähelepanuta, kuid nüüd on see lõppenud. Ta kutsus Euroopa riike tegema koostööd tõhusa sõjatööstuse loomisel Saksamaal ja mujal Euroopas.

Tema hinnangul suudavad Euroopa riigid koostöös toota ise olulisemad relvasüsteemid ja laskemoona.

Scholz rõhutas samas, et parimaks julgeolekutagatiseks jääb NATO.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles juba mullu sügisel ERR-ile, et Saksamaa täidab NATO kaitsekulutuste kahe protsendi eesmärgi juba 2024. aastal, kasutades erifondi [Bundeswheri moderniseerimiseks 2022. aastal loodud 100 miljardi euro suurune fond] ja algset kaitse-eelarvet. Pistorius lisas, et järgnevatel aastatel võib Saksamaa kaitsekulutusi veelgi tõsta, kuid selleni on pikk tee veel minna.

Alliansi 31 liikmesriigi seas on praegu suurimad kaitsekulutused SKT-ga võrreldes Poolal (3,9 protsenti), USA-l (3,49 protsenti) ja Kreekal (3,01 protsenti).

Kahe protsendi künnise on ületanud Eesti, Leedu, Soome, Rumeenia, Ungari, Läti, Slovakkia ja Suurbritannia.