Lehes toodud andmete kohaselt on Eesti kasutanud aastateks 2021-2027 mõeldud EL-i tõukefondide 3,37 miljardist eurost 24,9 miljonit ehk 0,7 protsenti ja taasterahastu 953 miljonist, mille kasutamise tähtaeg on neli aastat lühem, ainult 19,6 miljonit ehk kaks protsenti.

"Taasterahastu lepiti EL-is kokku 2021. aasta alguses. Sama aasta sügisel kiideti selle kasutamiseks heaks Eesti kavad ja detsembris kanti Brüsselist rahandusministeeriumi kontole eelrahastus 126 miljonit eurot. Käes on 2023. aasta mai ja sada miljonit eurot pole sellest ülekandest kasutust leidnud, seisab riigi kontol ja on teinud läbi suure inflatsiooni," tõdes EPL.

"Taasterahastu on erinevalt struktuurifondidest lepitud kokku väga range ajagraafikuga. 2026. aasta esimeseks pooles peavad miljardi eest kavandatavad tegevused olema valmis ja kogu raha välja makstud. Venitada pole lubatud – kui ei jõua, oled ilma," lisas leht.

Probleeme ka struktuurifondidega

EPL toob välja, et euroraha kasutamise probleem ei ole seotud üksnes taasterahastuga, vaid ka 2021.–2027. aasta eelarveperioodi struktuurifondi (tõukefondi) ehk tavapäraste eurotoetuste kasutamisega.

Ehkki nende kasutuselevõtmine nõuabki rohkem ettevalmistusi ja start võtab kauem aega, on seekordse eelarveperioodi toetusraha rakendamine olnud siiski märksa aeglasem kui eelmisel korral, tõdeb EPL.

Kaks ja pool aastat pärast eelmise seitsmeaastase eelarveperioodi (2014-2020) algust 2016. aasta mais oli sellest majandusse suunatud ehk projektide toetuseks välja makstud umbes 150 miljonit eurot ehk 4,4 protsenti saada olnud 3,3 miljardist eurost. /---/ Nüüd, 2023. aasta mai alguse seisuga oli 2021.–2027. aasta perioodil saada olevast 3,37 miljardist eurost välja makstud napilt 25 miljonit eurot ehk 0,7 protsenti, kirjutas EPL.