Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajad arutasid kolmapäeval kuidas oleks võimalik maksevahendaja Euroclear hallatud külmutatud Vene varade tekitatud tulud saata Ukrainale. Sedasi ei saadetaks Ukrainale otse külmutatud Venemaaga seotud varasid, kuid see oleks siiski lääneriikide poolt täiendav finantssurve Venemaale, kirjutas The Financial Times.

Belgias tegutsev Euroclear on maailma suurima maksevahendaja (settlement house) ning ettevõtte hallata on 196,6 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaaga seotud varasid. Nendest varadest 180 miljardit on Vene keskpanga varad. Mõlemad varakategooriad on tootnud alates külmutamisest tulu, mida Euroclear on taas investeerinud. Euroopa Liidu ametnikud on huvitatud just reinvesteeritud varade tekitatud tuludest, mis saaks Ukrainale saata.

Samuti pole üdini selge, et kellele kuulub varade najal tehtud laenumaksete intress, mida Eurocleari andmeil on sanktsioonide alla pandud Vene varade abil selle aasta esimeses kvartalis kaude tekitanud 734 miljoni euro väärtuses.

Mõned Euroopa Liidu ametnikud usuvad, et sellist lähenemist külmutatud Vene varade suhtes saab laiendada ka teistele külmutatud varadele, mis on nt Luksemburgi maksevahendaja Clearstream hallata. Üks valdkonnaga tuttav isik ütles The Financial Timesile, et "finantsasutused ei tea, mida selle rahaga teha". Seetõttu tundub tulude suunamine Ukrainale paljutõotav lahendus.

Mitmed allikad samas rõhutasid, et sellise lähenemise juriidilised nüansid tuleb veel üle kontrollida ning see vajaks suuremat rahvusvahelisemat toetust, kuna selline tulude Ukrainale suunamine võib mõjutada üleilmseid finantsturgusid. Eurocleari hallata oli 2022. aastal 34,6 triljoni euro väärtuses väärtpabereid.