Inflatsioon on väga kõrge Eestis ja teistes Balti riikides. Kuidas te neid arve Stockholmis vaatate?

See on tõepoolest väga kõrge, aga ma arvan, et me peame seda vaatama avarama pilguga. Naaberriigis Ukrainas käib hävitav sõda pärast Venemaa kohutavat kallaletungi rahulikule riigile. Lisaks kohutavatele kannatustele Ukrainas viis see ka majanduslike mõjudeni kogu maailmas, osa sellest on kõrge inflatsioon, kõrged energiahinnad ja nende järel keskpankade katsed ohjeldada inflatsiooni kõrgete intressimääradega. Ma tean, et Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Rootsis pingutavad inimesed selle nimel, et hakkama saada neis oludes ja paljude inimeste jaoks on tõepoolest raske osta toitu, maksta energiaarveid ja muud.

Kas te näete ka erisusi Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi vahel? Te tegutsete mitmel turgul.

Olukord on üsna sarnane igal pool. Inflatsioon on Eestis, Lätis ja Leedus olnud kõrgem kui Rootsis. Teisalt nägime me, et inflatsioon käis Eestis kiiremini tipus ära kui Rootsis. Meie jaoks Swedbankis on oluline, et me oleme olnud Eestis juba aastaid ja me tahame siia jääda pikaajaliselt, me tahame oma klientidega jääda pikaks ajaks ning neid toetada nii headel aegadel kui ka halbadel aegadel.

Ma olen aru saanud, et seni ei ole teie klientidel olnud erilisi raskusi näiteks laenude tagasimaksmisega, aga see võib juhtuda sügisel või millalgi edaspidi. Milliseks kujuneb teie poliitika, kui kerge on klientidel saada maksepuhkust või laenusoodustusi?

Probleemid lahendatakse individuaalselt iga kliendi ja panga vahel. Meil on siin kohalik juhtkond, kes tunneb väga hästi turgu. Nemad peavad tegelema konkreetsete klientidega. See, mida meie Swedbankina oleme näidanud juba koroonaajal, on meie pikaajaline pühendumus klientidele, toetades neid, kellel oli ajutisi raskusi. Samamoodi toetame me kliente, kes otsivad investeerimisvõimalusi, olgu siis eraisikuid, kes tahavad osta uut maja või ettevõtteid, kes tahavad investeerida uude tooteliini või millessegi sellisesse. Kuidas me kliente toetame, on juba individuaalne.

Kui kõrgeks euribor tõuseb, milline on teie prognoos?

Meie prognoos on, et see läheb veel veidi üles. 3,75 peale ma arvan suve jooksul (kuue kuu euribor kerkis neljapäeval 3,769 protsendi peale - toim) ja hakkab järgmisel aastal taas langema. Prognoosid on praegu väga ebakindlad nii et saame näha.

Mis saab intressimääradega? Inimesed on olnud rahulolematud, et meie pangalaenud lähevad kasvava euribori tõttu üha kallimaks, samal ajal ei ole hoiuste intressimäärad samas tempos tõusnud. Ma märkasin, et te olete sel nädalal tõstnud hoiuste intressi 3,5 protsendi peale. Miks see võttis nii kaua aega ja miks ikkagi nii vähe, Eestis on juba ka nelja protsendi pakkujaid?

Vaadates laenu poolt, siis enamik laenudest on seotud turuhindadega ehk need lähevad automaatselt üles, kui intressimäärad lähevad üles. Meie lisatav marginaal ei ole suurenenud, vastupidi, see on pigem veidi vähenenud. Aga keskpankade intressitõstmise kogu mõte, et inflatsiooni alandada, ongi intresse üles suruda. See asi juhtub automaatselt. Hoiuste poolel on meil väga hea pakkumine nii tähtajalisele hoiusele kui ka vabale lühiajalisele hoiusele. Minu jaoks on see oluline. Me oleme pikaajalise hoiuste traditsiooniga pank ja me oleme Eestis palju vaeva näinud rahakogumise propageerimisel, see on hea meie klientidele ja ka ühiskonnale. Osa säästudest on hoiusena kontodel ja osa muul kujul, me oleme säästude paigutamise fondidesse väga kättesaadavaks muutnud. Ma arvan, et meie pakkumine on konkurentsivõimeline.

Aga kas see 3,5 protsenti on teie hinnangul piisav või võiks see olla suurem? Laenuintress on ligikaudu 5,7 protsendi juures.

Laenude intressimäär on seotud euriboriga, millele lisandub panga marginaal ja euribor on ka 3,5 protsendi lähedal. Täpse intressimäära otsustab siinne juhtkond ja mina ei tegele sellega igapäevaselt.

Kui te vaatate kodulaenu intressimäärasid Rootsis ja Eestis, siis ma vaatasin teie veebilehelt, et Eestis on selline tavapakkumine 5,7 protsendi juures, Rootsis on see nelja protsendi juures. Miks Rootsi tingimused on paremad?

Neid on väga raske võrrelda, sest laenu struktuur Rootsis ja Eestis on erinev. Siin lepitakse kokku laenu marginaalis, mis lisandub euriborile ja mis on fikseeritud 20–25 aastaks ehk kogu laenu ajaks. Rootsis ei ole see nii, seal liiguvad intressimäärad alla ja üles palju sagedamini, seda arvesse võttes ei ole vahe kokkuvõttes nii suur.

Nii et te leiate, et tingimused on samad.

Need on erinevad tooted erinevatel turgudel, nii et ei ole võimalik võrrelda neid intressimäärasid, mida kliendid maksavad, sest struktuur on erinev. Rootsis ei tea inimesed, milliseks nende laenumarginaal kogu laenuaja jooksul kujuneb, see muutub aja jooksul. Siin on aga fikseeritud marginaal, mida me lubame kogu laenuajaks.

Kas te ei ole mõelnud panga marginaali suuremale vähendamisele ajal, kui euribor läheb üles?

Jah, oleme, nagu ma juba eelpool ütlesin, siis meie marginaalid on veidi vähenenud võrreldes aastataguse ajaga. Lisaks sellele oleme me hakanud pakkuma nullmarginaaliga laenusid rohelisele kinnisvarale ja liisingule, investeeringutele päikesepaneelidesse, seal on meil isegi nullintress kahe aasta jooksul. Ma arvan, et meie pakkumised on väga head.

Swedbankil on majanduslikult läinud väga hästi eelmisel aastal ja selle aasta alguses. Kasum Eestist oli üsna suur ja meie finantsinspektsiooni juht ütles, et loodab, et pangad mõistavad, et nad peavad andma midagi tagasi ühiskonnale, vastasel juhul mõtleb ühiskond sellele ise. Tema pidas silmas just intressimäärasid. Mida te sellest arvate?

On tõsi, et meil läheb hästi ja ma olen selle üle väga uhke. Nii saame me toetada oma kliente ja Eesti ühiskonda rasketel aegadel. Lisaks tuleb vaadata kasumeid pikema aja jooksul, meil on läinud ka halvemini ja mitte väga ammu olid intressimäärad negatiivsed ja me kandsime selle kulu. Aga me jäime oma ärimudeli juurde, sest pidasime seda heaks klientidele ja meile pikas perspektiivis. Nüüd me oleme siin ja me suudame oma kliente toetada, kellel on keeruline aeg ja me saame töötada ka klientidega, kes investeerivad või kellel on investeerimisvajadus. Ma arvan, et see on panga tugevus, kui ta on kasumlik, jätkusuutlik pank on kasumlik pank.

Ja teil on õigus, meil on pikk ühiskonda panustamise traditsioon, me oleme tegevad hariduses ja mitmel muul alal siin. Ma olen veendunud, et me peame sellega jätkama, siinne juhatus otsustab, millele täpselt nad raha kulutavad.

Aga me teeme rohkem. Nagu ma ütlesin, pakume me nullmarginaaliga või nullintressiga laene, see on meie arvates hea viis näidata oma pikaajalist pühendumist klientidele. Ühtlasi otsime me võimalusi suurendada oma sotsiaalset pühendumist, me tuleme selle juurde tagasi, kui me oleme otsustanud, milliseks see täpselt kujuneb. Aga see on meie jaoks tähtis olla ühiskonna integreeritud osa ja panustada ja me jätkame sellega.

Leedu kehtestab pangamaksu erakorraliste kasumite maksustamiseks. Mida te sellest arvate ja kas see oleks õiglane igal pool?

Üldiselt me ei kommenteeri maksuteemasid. Antud juhul on aga oluline mõista, et kui soovida pikaajalist kasvu ühiskonnas, siis on vaja stabiilset ärikeskkonda, mis on ootuspärane, stabiilne ja aus. Ja kui siis ühte sektorit teisiti kohelda, praegu on selleks pangad, edaspidi võib see olla midagi muud, siis luuakse ebakindlust. Kasumid liiguvad üles-alla, mitte palju aastaid tagasi kandsime me Leedus kahjusid ja ka siin Eestis, me ei ole aastaid suuri kasumeid teeninud, praegu tundub tõesti, et me kasvame tänu kiiresti kasvavatele intressimääradele. Aga sellised ajutised maksud loovad ebakindlust ja see takistab pikaajalist majanduskasvu riigis. Me oleme selle vastu.

Seda öelnud, on meil rõõm olla üks suuremaid maksumaksjaid Eestis. Me mõistame, et maksutulu on riigile vaja, tuleb maksta riigikaitse, tervishoiu ja hariduse eest jne. Aga põhiline on tagada, et see on aus ja ootuspärane, see toob pikaajalise kasvu riigile.

Te nimetasite riigikaitset ja rääkisite enne sõjast. Kas sõda on muutnud meie olukorda siin piirkonnas majanduslikus mõttes, et meid peetakse riskantsemaks ja justkui sõjatsooniks?

Ma arvan, et üldiselt on see muutnud meid kõiki, kõik need kohutavad asjad meie naaberriigis. Eesti, Läti, Leedu ja Poola nägid juba aastate eest ette seda, mida paljud teised Euroopa osad ei näinud ehk president Putini tegelikke ambitsioone. Vaadates tagasi Krimmi annekteerimisele 2014. aastal, siis Eesti, Läti ja Leedu vähendasid märkimisväärselt oma sõltuvust Venemaalt. Selles mõttes otsene majanduslik löök siin ei olnud nii suur, kui paljud inimesed arvasid. Mina kulutasin palju aega investorite veenmisele selle sõnumiga, sest kui sa oled kaugemal sellest piirkonnast, siis on kerge jõuda sellise järelduseni, mille kohta te küsisite.

Kas me oleme siis suurema riski tsoonis?

Majanduslikult ei sõltu Eesti Venemaast rohkem kui paljud teised riigid, küsimus oli energias, mis on aga ka muutumas või juba muutunud. Nii et lühike vastus on, et ei. Te olete NATO liige, me oleme Euroopa Liidu liikmed, me oleme selles olukorras koos, aga mida kaugemal sa oled ja vaatad kaardile ja näed, et riik on Venemaale väga lähedal ja siis võib selline mulje jääda. Meie jaoks, kes me siin töötame, meie näeme seda läbi ja me mõistame, et me oleme Euroopa Liidu liikmed ja teie olete NATO liikmed, kus Rootsi veel ei ole, aga võib ka lõpuks jõuda. See ei ole mustvalge asi, vaid midagi, millega me peame koos tööd tegema Eesti valitsuse ja teiste suurte firmadega, et näidata selles osas korrektset pilti Eestist, Lätist ja Leedust.

Mis on saanud rahapesu teemast, mis oli suur asi Eestis ja Swedbanki jaoks üldiselt, kas see on lõpetatud teema teie jaoks või veel mitte?

Me oleme olnud väga avatud oma ajalooliste puuduste suhtes ja püüetes parandada enda tegevust sellel alal. Me oleme väga uhked selle teekonna üle, mille me oleme suutnud läbida siin Eestis ja kogu Swedbankis. Seda öelnud, siis rahapesu on ühiskonna teema, seda võitlust ei ole võimalik kunagi lõpetada, eriti pankadel finantssüsteemi osana on ekstra vastutus selles küsimuses ja jätkates rahapesuvastast võitlust koostöös erinevate võimudega. Nii et valmis ei saa me kunagi, aga me oleme oma teekonnal väga kaugele jõudnud.

Ma pean rohkem silmas finantsiliselt ja juriidiliselt. Birgitte Bonnesen jäi kohtus õigeks ja te olete maksnud kõik trahvid.

Meil on jätkuvalt mõned asjad üleval – siin Eestis suhtleme prokuröridega ja samuti jätkub uurimine USA-s. Kõik need on seotud ajalooga ja me otsime võimalusi nende lõpetamiseks. Kui saame uut infot nende kohta, siis anname avalikult teada.

Eesti endised Swedbanki juhid on saanud kahtlustuse, aga see ei ole seni kuhugi edasi liikunud. See võib lõpuks lõppeda nii, et Rootsis ei jää keegi süüdi, aga Eesti pangajuhid küll.

Saame näha. Me teeme võimudega koostööd selles asjas ja õiglus peab võidutsema. Ma arvan, et te teate ka seda, et pea kogu Swedbanki juhtkond Rootsis on välja vahetatud mõne aasta eest nende probleemide tõttu.