Terviseamet kirjutas omapoolses ülevaates sündmuste käigust, et neljapäeval, 4. mail purunes Kuressaares Kalevi tänaval kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur vee magistraaltoru ning tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks.

"Torustike parandamise järel veeproove ei võetud ning terviseametit intsidendist ei teavitatud, kuigi selliste juhtumite puhul on info edastamine kohustuslik," kirjutas terviseamet.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam märkis, et veekäitleja on eksimust tunnistanud ning teinud edasiselt igakülgset koostööd kriisiolukorra lahendamiseks.

Olukorrale hinnangu andmiseks ja tulevikus analoogsete juhtumite ärahoidmiseks on terviseamet alustanud riiklikku järelevalvemenetlust.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht lisas, et õigeaegsel teavitamisel ja veeintsidendi tõttu kohustuslikult võetavate veeproovide olemasolul oleks elanikkonnale nii vajalik teavitus toimunud vähemalt 48 tundi varem.

"Kohustus vee kvaliteedi tagamiseks tuleb veeseadusest ning taolise avarii puhul on elementaarne, et vahetult pärast õnnetust võetakse veeproove, sest muul viisil ei saa kvaliteedis veenduda. Juba veeavarii ise on alus saastuse kahtluseks," sõnas Albrecht.

Kaks päeva hiljem jõudsid Kuressaare haiglasse esimesed patsiendid, kes kurtsid kõhuvalu, kõhulahtisuse ja iivelduse üle.

Järgmisel päeval, 7. mail teavitas Kuressaare haigla haigestumisest terviseametit, misjärel terviseamet, pärast viie haigestunu küsitlemist, võttis ühendust Kuressaare veevärgiga.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam rääkis, et esmakordsel vestlusel veekäitlejaga andis veekäitleja esmase hinnangu, et selle avarii korral ei olnud joogivee saastumine võimalik. Terviseamet jäi siiski kahtlevale seisukohale ja palus Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhatajal Mihkel Laidnal teha sotsiaalmeedias inimesi vee joomise eest hoiatav postitus. Seejärel, paar tundi hiljem, tegi seda ka terviseamet. Välja saadeti ka ohuteavituse lühisõnum EE-ALARM.

Terviseameti sõnul puudus Kuressaare veevärgil ka enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevusplaan olukorraks, kui joogivesi saastub. Järelevalvet sellele teeb kohalik omavalitsus.

Esmaspäeval, 8. mail alustas Kuressaare veevärk profülaktiliste toimingutega: trassi tühjendamise, desinfitseerimise ja igapäevaste täiendavate joogiveeproovide võtmisega. Kokku lepiti kaheksa proovivõtu punkti, mis asusid erinevates linna piirkondades.

Terviseamet kirjutas, et Kuressaare Veevärk kaasas järgnevatel päevadel intsidendi lahendamisse Rapla Vee ning TalTechi eksperdid. "Suurimaid vaidlusi tekitas küsimus, kas vee tarvitamisel võib lubada piirkondlikke erisusi. Juhinduti vee kvaliteedile kehtestatud nõuetest, mille kohaselt on lubatud E.coli norm null. Seetõttu otsustati anda selge sõnum, et kuni E.coli pole veevõrgust kadunud, ei saa vee tarvitamist kergekäeliselt lubada."

22. mail loeti kriisistaabi töö lõppenuks, sest laekusid kolmandad järjestikused negatiivsed laborianalüüsid, mis kinnitasid joogivee puhtust peatrassides. Üksikuid leide võis esineda kinnistute sisestest torustikest ja seetõttu kutsuti elanikke korduvalt üles majapidamiste veesüsteeme läbivoolutama. Sama palve edastati ka ettevõtetele, kuid erilise tähelepanu all olid toidukäitlejad, kellelt oodati enesekontrolli meetmena täiendavate veeproovide tegemist.

Terviseameti pressiesindaja Imre Kaas ütles, et sellise hädaolukorra lahendamine peaks muidu olema kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid terviseamet oli sunnitud võtma juhtrolli.