Terviseamet avaldas reedel ülevaate Kuressaare veekriisi lahendamisest ning märkis, et Kuressaare veevärk ei teavitanud seadusekohaselt ametit, kui torude purunedes tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks.

Tuisk ütles, et teavitus jäi ilmselt tegemata seetõttu, et Kuressaare veevärk oli veendunud, et saastumist ei ole toiminud.

"See otsus tehti puhtalt selle baasilt, et kui torust tuleb välja nii suur hulk vett, siis ei ole loogiline, et sinna midagi teistpidi sisse liigub. Küll aga tagantjärgi, kui hakati vaatama, et kuna see trassi surve kukkus nii metsikult maha, siis oli selge, et see ristsaastumine ikka tuli. Aga seal olid väga kõvade kraadidega insenerid ümber augu, kes ütlesid, et see ei ole loogiline, et siit mingi saastumine tuli. Ja seetõttu veevärk ei teavitanudki," rääkis Tuisk.

"Eks see ongi õppimise koht. Kui toimub mingi veeavarii, siis tuleb teha kohe lähiümbruses ka proovid. Me igatahes kavatseme siin Saaremaal selle asja juurutada. Tuleb ohutuses veenduda," lausus ta.

Tuisk selgitas, et antud juhul tehti torude vahetust kinnisel meetodil, ehk ei kaevatud maad lahti. "Selleks, et tulevikus veenduda, et taolist ristsaastumist mitte mingil juhul tekkida ei saa tuleks tema sõnul teatud kohad lahti kaevata või sellistes ristumiskohtades veetrassid võrgust välja lülitada. "Tegelikult töövõtja peaks veenduma, et need ristumised oleksid ohutud, et nad oleksid üksteisest lahus," sõnas Tuisk.

Tuisk tunnistas, et kriisi alguses oli segadus seoses sellega, kes peaks võtma kriisi lahendamisel juhtrolli.

"Siin on kõik osapooled vigu teinud, kes siit laua tagant läbi käisid. See on kriis, kust tuleb järjekordselt õppida, kuidas asju järgmine kord paremini teha. Laias laastus, kui sa vaatad, kui kiiresti see kriis ära lahendati, siis nädalaga olid magistraaltorud puhtad. Viimati kui taoline kriis oli aastal 1995, võttis see aega poolteist kuni kaks kuud. Tegelikult saadi üsna kiiresti nende asjadega hakkama," rääkis vallavanem.

Tuisu sõnul oli valla vaates probleemiks Kuressaare veevärgist ja terviseametist tulnud liiga optimistlikud ootused olukorra lahendamisele. "Meile anti indikatsioon, et see probleem on lahendatud homseks või ülehomseks, mis tähendab seda, et seda, et me ei võta järgnevaid samme ette nagu puhta vee paakide hankimine jne. Siin oleks tegelikult pidanud üle reageerima. See on ka üks põhjus, miks ma ise ei tulnud oma puhkuselt tagasi, sest mulle öeldi, et see asi on kahe päeva pärast läbi," rääkis Tuisk.

Tuisk ütles, et hetkel veel kedagi vastutuse tõttu ametist vabastatud ei ole, aga see ei pruugi nii jääda. "Täna on veel liiga vara selleks, et keegi peaks mingit vastutust võtma. Me ootame riikliku järelevalve menetluse tulemused ära, ootame enda tellitud audit tulemused ära, ootame ära veevärgile esitatud kahjunõuded, samuti selgitame välja, kas ehitajal võib olla mingit süüd," lausus ta.

"Ühtepidi võib mõelda küll, et see on veevärgi juhatuse süü, aga teistpidi peab vaatama, kas nad jätsid midagi tegemata selle olukorra lahendamisel. Mida saab see inimene rohkem teha, kui ta võtab pädeva ehitaja ja ta võtab pädeva järelevalvaja sinna peale? Mida peab juhtkond veel tegema, et seda õnnetust ei juhtuks? Ja kui töömees paneb kopaga midagi valesti, siis milles on tellija ettevõtte juhataja süüdi? Täna on pigem küsimus, kui adekvaatselt nad kriisi lahendamisega hakkama said. Aga sinna peab veel tugevalt sisse vaatama, et kas ja mis nad valesti tegid," lisas Tuisk.

Tuisk teatas reedel, et kõigi Kuressaare veeproovide tulemused on sel nädalal olnud puhtad ning Kuressaare Veevärk jätkab proovide võtmist ja joogivee kvaliteedi jälgimist.

12. juunil on Tuisul plaanis kohtuda ka terviseameti esindajatega.

Maikuu esimese nädala lõpus hakkasid Kuressaares inimesed massiliselt kõhutõppe haigestuma ning eelmise nädala teisipäeval sai terviseamet kinnituse, et sealne joogivesi on saastunud Escherichia coli bakteriga.