Monica on verd annetanud ka varem ja sellest on saanud lausa tava, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üritan ikka regulaarselt käia. Kui 18 sain, siis mõtlesin, et tahaksin hakata käima ja sellest ajast saadik siiamaani käin," ütles ta.

Tema sõnul on doonorlus lihtne viis midagi head teha.

"See on nii väike asi, millega ma saan aidata kedagi palju suuremalt, siis mõtlesin, et tahaksin teha head ja käia," lausus Monica.

Ka Üllar on regulaarne doonor. Verd on ta varem annetanud umbes 15 korda ning näeb, et see on väga vajalik tegu.

"Hetkel on endal piisavalt, et võib teistele jagada. Ja kui ei ole endal piisavalt, kui vaja on, siis oleks ju tore, kui oleks kuskilt seda võtta. Et kui keegi doonoriks ei käiks, siis oleks päris jama," rääkis Üllar.

Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juht Ülle Kuusik rääkis, et praegu on kõige vähem A-grupi verevarusid.

"Üldiselt on see ka nii-öelda hooti, et kuidas haiged satuvad ja millised on operatsioonid. Aga praegu oleme me hädas A-positiivse, A-negatiivse doonorverega, nii et väga ootaks selliseid doonoreid. Tegelikult me ootame kõiki, sest ega patsiente on ka iga grupiga," ütles Kuusik.

Kuusiku sõnul on doonoreid eestlaste seas omajagu, aga alati võiks rohkem olla.

"Võib-öelda, et ikkagi käiakse küll, aga nagu alati, natuke jääb ikka puudu meil. Olenevalt hooajast ka. Kui haiglas on rohkem tööd, siis jääb puudu väheke. Aga muidu ikkagi inimesed käivad. Päris ütelda ei saa, et meie, eestlased ei ole doonorirahvas," sõnas Kuusik.