Põlvamaal Leevijõe lammidel on karuputkega võideldud ligi 15 aastat. Kohas, kus on karuputke välja kaevatud viimased kolm aastat järjest, on tänavu karuputke taimi ka märgatavalt vähem.

"Tagasi on (karuputk) tõmbunud üle Eesti ikkagi igalt poolt. Meil on rõõm tõdeda, et Hiiumaal saame keskkonnaameti enda jõududega hakkama, et riiklikku tõrjet enam vaja ei ole. Vohamist kui sellist tõrjealadel kindlasti ei ole, sest nii kui me selle riiklikusse tõrjesse lülitame, nii seda levimist ja kasvu hoitakse tagasi," rääkis keskkonaameti loodushoiutööde juht Eike Tammekänd.

"Küll on meil väga palju uusi leiukohti ja kõige rohkem viimastel aastatel on muret teinud Kagu-Eesti, kus inimesed pole neid varem märganud ja ta on saanud rahulikult levida," lisas ta.

Karuputke soovitatakse välja kaevata just kevadel, kui taimed on veel väiksemad ja oht putke mahlaga kokku puutuda väiksem.

Võrumaal Kõivsaare talu maadel alustati karuputke taimede väljakevamist juba 1990. aastate keskel. Praeguseks on võõrliigi levik saadud kontrolli alla.

"Hetkel võib öelda, et asi on enam-vähem kontrolli all ja olukord muutus normaalseks pärast seda, kui riik tuli appi, ulatas nii-öelda abikäe ja hakkas koordineeritult üle Eesti karuputke kui võõrliiki hävitama," ütles Kõivsaare talu peremees Mati Kivistik.

Möödunud aastal kaardistati 435 uut karuputke kolooniat 63 hektaril. Tänavu tellis keskkonnaamet riikliku karuputketõrje enam kui 2400 hektaril ja see läheb maksma ligi 360 000 eurot. Tõrjumistööd kestavad maikuust augustini.