Aasta alguses lõpetas Operail riigi suunisel Venemaa ja Valgevene kaupade veo ja on sellest ajast oodanud plaani ettevõtte tulevikuks. Aasta esimestel kuudel väljus Operail ka vagunite rendiärist, mida plaaniti juba 2016. aastast, kuid Venemaa agressiooni tõttu otsustati osalise erastamise asemel müüa selle vara maha.

Kolmapäeval kinnitas ettevõtte üldkoosolek kliimaminister Kristen Michal Operaili eelmise aasta aruande ja andis ülesande töötada sügiseks välja mahukam strateegiadokument plaanitavate tulevikusuundadega.

"Põhilised suunad on jätkuvalt see, kuidas võimalikult efektiivselt teostada Eestis kaubavedu. Kuidas rohkem saada kaupu maanteedelt raudteele, et esiteks keskkonnasaastatust vähendada ja turvalisust tõsta maanteedel. Loomulikult on ka lisatuluallikad hästi olulised – kust me neid saame, kas selleks peab tegema uusi investeeringuid, kas neid on võimalik teha ja investeerimisobjekte leida Eestist või tuleb Eestist väljapoole ringi vaadata – need on küsimused, millele strateegiadokumendis tuleb vastata," rääkis Toomsalu.

Toomsalu nentis, et viimane aasta on ettevõttele olnud keeruline, kuigi rahalisi raskusi Operailil varade müügi ja Soome ärist väljumise järel ei ole.

Müügist teenitud tulu hoitakse tulevasteks investeeringuteks.

"Kuna vedusid, mida me teostada tohime, on nii palju väiksemas mahus, siis oleme viimase pooleteise aasta jooksul pidanud koondama üle poole oma töötajatest. Ma arvan, et see on kõige raskem pool. Loodame väga, et nad on leidnud endale uue töö ja et riik neid on toetanud sinnamaani," ütles Toomsalu.

Möödunud aasta algusest on Operaili töötajaskond vähenenud 324 inimese võrra. Neist koondati 264, lisaks ei palgatud asendajaid lahkunud töötajatele ning Operaili koosseisu ei kuulu ka enam Soome äri töötajad, kes jätkavad tööd teise ettevõtte all.

"Aga jooksev tegevus on meil ikkagi pärsitud. Väike maht ja kõrged püsikulud, mis on raudteesektorile iseloomulikud, muidugi meile rõõmu ei tee. Aga püüame välja tulla ja teeme plaane tulevikuks. Sellisena see ettevõte kindlasti jätkata ei saa, ta peab muutuma," sõnas Toomsalu.

Erastamise plaan võib mõjuda positiivselt

Operaili erastamise võimalust on arutatud aastaid. Riigi osalusega mittestrateegiliste ettevõtete erastamist näeb ette ka viimane koalitsioonileping ning valitsus plaanib erastamisele minevate ettevõtete nimekirja koostada aasta lõpuks.

Toomsalu märkis, et erastamine oli kõne all juba ka tema ettevõttega liitumise ajal 2016. aastal, mil seda arutati toona majandusministri ametit pidanud Michaliga.

"Ehk nii kaua kui mina olen selles ettevõttes olnud, on iga valitsuse ajal vähemalt korra see teema lauale tulnud. Nagu olen ka varasemalt öelnud, ei ole tegelikult tähtis see, kes on ettevõtte omanik. Kui riik ühel hetkel ütleb, et talle ei ole raudtee kaubavedu ei ole strateegiliselt tähtis, siis see nii on," ütles ta.

2020. aastal vastu võetud otsused nägid ette, et Operaili erastamiseni jõudmisel müüakse maha ettevõtte mittestrateegilised suunad, mis nüüd on ka tehtud.

Toomsalu sõnul arvestab Operail strateegia kujundamises erastamise võimalusega, kuid konkreetset käsku erastamiseks ette valmistada riigi poolt ei ole.

Uuteks ärisuundadeks valmistumist võib erastamise plaan Toomsalu hinnangul mõjutada isegi positiivselt.

"Erastada saab ikkagi ainult ju selliseid ettevõtted, mis töötavad. Kui ettevõtet ei ole, siis seda erastada ei saa. Meile tähendab see, et on antud ülesanne ikkagi mitte mõelda näiteks likvideerimise või muude selliste asjade peale, vaid ettevõte peab jätkama tööd, tegema ennast võimalikule ostjale või investorile huvitavaks, kindlasti kasumlikuks," sõnas ta.

Eesti raudteevedude tuleviku jaoks on Toomsalu hinnangul oluline, et riik sõnastaks, mida sektorilt ootab.

"Minu arvamus on olnud pikka aega, et tegelikult tuleks ametlikult tunnistada, et raudtee ülalpidamine Eestis ei ole finantseeritav ainult raudteed kasutatavate ettevõttete maksudest," sõnas Toomsalu ja lisas, et selle teadmise tunnustamisega oleks võinud tegeleda juba aastate eest. "Ma arvan, et kui me selleni lähiajal jõuame, on see esimene oluline murdepunkt selles mõttemaailmas. Tegelikult peame me looma sellise raudteevõrgustikku, mis soodustab sinna peale tulemist, selle kasutamist, mis on mugav, mis on turvaline ja mis ei ole represseeriv selles mõttes, et süsteem ei näeks, et see peaks igal juhul olema kasumlik."

Toomsalu sõnul ei erine raudteetaristu oma olemuselt maanteevõrgustikust. "Ja siin on riik väga selgelt öelnud, et ühendused on tähtsamad, turvalisus on tähtis, kiirus on tähtis ja me ei maksusta üle," sõnas Toomsalu.

Mullu teenis ettevõte 61 miljonit eurot äritulu ja EBITDA ulatus 10 miljoni euroni, aasta varem olid need vastavalt 73 ja 17 miljonit eurot. Puhaskahjumiks pärast varade ümber hindamist kujunes 16 miljonit eurot. 

"Arvestades kogu seda täiesti pöördelist olukorda, neid raskusi, mis meie sektorit puudutasid päris palju ja teadmatust, siis see, et suutsime eelmisel aastal teenida 10 miljonit EBITDA-d oli väga hea tulemus. Peab veel arvesse võtma, et eelmise aasta sisse jäi ka väga palju erakorralisi kulusid, mida me tegelikult üle-eelmine aasta üldse ei osanud arvesse võtta," sõnas Toomsalu.

Toomsalu nentis, et tänavu plaanitud investeeringud on varasemast kümneid kordi väiksemad, kuid hädavajalike investeeringutega plaanib ettevõte jätkata.