Kiriku kohaselt oli 83 protsenti ohvritest ja 99 protsenti väärkohtlejatest meessoost ning tänaseks on enam kui 60 protsenti kurjategijatest surnud.

Neljapäeval esitletud ülevaate kohaselt oli enam kui pool süüdlastest preestrid, ülejäänud olid teised kiriku ametikandjad.

Kiriku kohaselt leidis enamik juhtumeist aset eelmisel sajandil ja 75 protsenti neist enne 1990. aastat.

Konverentsi kohaselt jätkatakse ütluste kogumist ning süüdlaste ja ohvrite arvu ajakohastatakse iga-aastaselt. Andmeid koguti umbes 200 büroost, mis loodi 2019. aastal Hispaanias alaealiste kaitsmise eesmärgil.

Hispaania juhtiv päevaleht El Pais, mis on pidevalt taolisi juhtumeid avalikkuse ette toonud nii Hispaanias kui välismaal, teatas reedel, et kiriku rüpes aset leidnud väärkohtlemiste tegelik arv on tõenäoliselt märksa kõrgem, sest kiriku ülevaade viitab vaid juhtumitele, mis on üles tähendatud alates 2019. aastast ega sisalda endas neid juhtumeid, millest kirik oli enne seda aega teadlik.

Madridis paiknev advokaadibüroo, mis korraldab paralleelset juurdlust Hispaania episkopaalkonverentsi tellimusel, ütles meediale, et ohvrite arv ulatub tõenäoliselt tuhandetesse. Büroo ei ole veel oma andmeid esitlenud.

Kuni võrdlemisi hiljutiseni ei olnud Hispaania kirik aldis taolisi juurdlusi ette võtma ega avaldama teavet seksuaalse väärkohtlemise juhtumite kohta. Hispaania riigiprokurör kurtis varem sel aastal, et piiskopid hoiavad infot tagasi. Piiskopid on süüdistused tagasi lükanud.

"Selle meie kiriku liikmed on teinud halba teistele kiriku või ühiskonna liikmetele. Ja sel põhjusel tunneme me valu ja häbi," ütles episkopaalkonverentsi peasekretär Cesar Garcia Magan esitlusel.

Samas rõhutas ta, et kõik see on mõttetu, kui ei tooks kaasa muudatusi selles osas, kuidas lapsi kaitstakse ja süüdlasi kõrvale tõrjutakse. Ta lisas, et kirik peab siit saadud õppetundi kasutama selle tagamiseks, et "seksuaalset väärkohtlemist ei leia aset enam kiriku südames".

Piiskoppide ülevaate kohaselt leidsid väärkohtlemised enamasti aset koolides, seminarides ja koguduste hoonetes.

Hispaania parlament hääletas mullu esimese ametliku juurdluse käivitamise poolt, mida juhib riigi ombudsman, kelle ülesanne on tuvastada preestrite ja kirikutegelaste toime pandud seksuaalse väärkohtlemise ulatus. Selleks andis tõuke El Paisis ilmunud väited, et väärkohtlemise juhtumid puudutavad enam kui 1200 ohvrit.

Varem sel aastal ütles ombudsman, et tema sõltumatu komisjon on kogunud ütlusi 445 ohvrilt, ent juurdlus jätkub.

Paraku on vaid üksikud riigid asunud valitsuse või parlamendi algatusel uurima ametlikult sarnaseid väärkohtlemisi.

Kõige laiaulatuslikum väärkohtlemiste tulv leidis aset Austraalias. Aastal 2017 leidis sealne juurdlus, et koguni seitse protsenti katoliku preestritest väärkohtlesid alaealisi ajavahemikul 1980. aastast kuni 2010. aastani.

Iirimaal korraldatud kohtunike eestvedamisel korraldatud juurdlused mõjutasid katoliku kiriku endisaegset domineerivat kuvandit sel määral, et kirik sai ränga mainehoobi nii ühiskonna kui poliitika silmis.

Prantsusmaal selgitas sõltumatu juurdlus 2021. aastal välja, et katoliku kiriku vaimulikkond või mõned muud kirikuga seotud alltöövõtjad olid seksuaalselt väärkohelnud umbes 330 000 last ajavahemikus 1950-2020.

Portugalis ütles asjatundjate kogu varem sel aastal, et sealses katoliku kirikus on tõenäoliselt enam kui 4800 isikut langenud laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.