Viimastel kuudel jõulisemalt sõna võtnud ning Iraani sõja kritiseerimisega USA presidendi Donald Trumpi pahandanud paavst esitas entsüklikana tuntud mahukas tekstis riigijuhtidele mitmeid tungivaid üleskutseid.

Esimene USA-st pärit paavst rõhutas, et tehisintellekti andmeid ei tohiks jätta ainuüksi erakätesse, kutsus poliitikakujundajaid üles kaitsma töötajate õigusi ja tagama laste turvalisust tehnoloogia eest ning nõudis tehisintellektiettevõtete vahelise konkurentsi ohjeldamist.

"Olukorras, kus kõik kiireneb, vajame aktiivsemat poliitilist sekkumist, mis suudaks arengut pidurdada," kirjutas paavst dokumendis pealkirjaga "Magnifica Humanitas" (Suurepärane Inimkond).

Paavst nõudis "tugevaid õigusraamistikke, sõltumatut järelevalvet, teadlikke kasutajaid ja poliitilist süsteemi, mis ei hiili kõrvale oma vastutusest."

Entsüklika on paavsti üks olulisemaid õpetuslikke läkitusi kiriku 1,4 miljardile liikmele. 

Pikisilmi oodatud, ligi 43 000 sõnast koosnevat teksti hakati koostama peaaegu kohe pärast Leo paavstiks valimist veidi enam kui aasta tagasi.

Paavst lükkas tagasi "õiglase sõja" teooria

Ehkki dokumendi peateema on tehisintellekt, mõistetakse seal hukka ka maailma laastavad sõjad, avaldatakse muret rahvusvaheliste organisatsioonide mõjuvõimu vähenemise pärast ning hoiatatakse, et konflikte käivitab relvatööstuse kasumiahnus.

"Viimase 60 aasta jooksul on aset leidnud erakordselt julmad konfliktid, mis on sageli massiliselt kahjustanud tsiviilelanikkonda," seisab tekstis. "Inimkond on libisemas vägivaldsesse võimukultuuri, kus rahu ei nähta enam vastutusena, mida kanda, vaid pelgalt hapra vaheetapina konfliktide vahel."

Lisaks lükati dokumendis senistest paavstidest kõige selgesõnalisemalt tagasi "õiglase sõja" teooria – doktriin, millele toetudes on katoliku kirik hinnanud globaalseid konflikte alates viiendast sajandist. Doktriinile, mille kohaselt on sõda õigustatud vaid enesekaitseks agressiooni korral, on Iraani sõja õigustamisel tuginenud ka Trumpi administratsiooni ametnikud, teiste seas katoliiklasest asepresident JD Vance.

""Õiglase sõja" teooria, mida on liigagi sageli kasutatud igasuguse sõjategevuse õigustamiseks, on tänaseks aegunud," seisab läkituses. "Jõu, vägivalla ja relvade kasutamine peegeldab suhtlusvõimetust, mis toob tsiviilelanikele alati kaasa katastroofilisi tagajärgi."

Samuti väljendas paavst muret, et riigijuhid võivad algatada sõdu riigisisestelt probleemidelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

"Ei saa välistada võimalust, et teatud juhid näevad relvakonflikti tõhusa vahendina, millega hajutada tähelepanu sisepoliitilistelt muredelt, ning küünilise tööriistana raskuste haldamisel," kirjutas paavst.

Paavst vabandas kiriku rolli pärast orjanduses

Paavst rõhutas, et tehisintellekti kasutamisele sõjapidamises peavad kehtima "kõige karmimad eetilised piirangud" ning surmavate otsuste langetamist ei tohi usaldada masinatele.

Enne tehisintellekti eetika käsitlemist viitas paavst sajanditepikkusele sotsiaalset õiglust puudutavale kiriklikule õpetustraditsioonile. Eraldi tõi paavst esile eelkäija Leo XIII, kelle 1891. aastal avaldatud kuulus entsüklika nõudis tööstusrevolutsiooni ajal töölistele paremat palka ja töötingimusi.

Leo XIV mõistis hukka "uued orjuse vormid", mille all kannatavad tehasetöölised, kes toodavad tehnoloogilisi seadmeid – näiteks arvuteid ja nutitelefone –, milles tehisintellekti rakendatakse.

"Mõnel pool maailmas töötavad lapsed ja noorukid ohtlikes tingimustes, purustades materjale, millest eraldatakse haruldasi muldmetalle," kirjutas paavst. "Nende inimeste kehad on armilised, vigastatud ja kurnatud pelgalt selleks, et andmevood saaksid katkematult jätkuda. Selline reaalsus seab meie aja moraalse südametunnistuse tõsiselt proovile."

Paavst tunnistas ühtlasi, et katoliku kirik mõistis atlandiülese orjakaubanduse jõuliselt hukka alles 19. sajandil, ja esitas isikliku vabanduse.

"See on haav kristlikus mälus. Seetõttu palun ma kiriku nimel siiralt andestust," seisis pöördumises.

Paavst kutsub tegelema tehisintellekti riskidega

Kirja sissejuhatuses rõhutatakse, et pöördumine on suunatud nii katoliiklastele kui ka kõigile hea tahtega inimestele. Dokumendis märgitakse, et ühiskond peab leidma vastused põhimõttelistele küsimustele tehisintellekti arengusuundade ja globaalse juhtimise tuleviku kohta.

Viidates piibliloole Paabeli tornist – kus inimesed üritavad uhkusest pimestatuna ehitada taevani ulatuvat torni, vihastades sellega Jumalat –, tõi paavst esile ohud, mis kaasnevad iga ettevõtmisega, mis "pürgib taevasse ilma Jumala õnnistuseta".

"Karjase ja isana palun ma kõigil loobuda järjekordse Paabeli torni ehitamisest ning ühendada jõud ühise hüvangu loomiseks," sõnas paavst.

Paavst kutsus kogu maailma üles mitte alla andma tehisintellektisüsteemidega seotud riskide lahendamisel.

"Võib tekkida salakaval kiusatus mõelda, et probleemid on liiga suured ja meie liiga väikesed ning seetõttu ei muuda meie valikud midagi. Mõistagi pole kõigil ühesugust mõjuvõimu olukorra muutmiseks," lisas paavst. "Ometi ei ole keegi vastutusest vaba. Meil kõigil on oma tegevusväli."