Uuringute järgi põhjustab linnades ja muudes tihedalt asustatud piirkondades enim õhusaastet ahjuküte, autod ja ühistransport on selle järel alles teisel kohal. Sestap on võetud eesmärgiks ahjude põhjustatavat õhusaastet vähendada.

"Ahiküte põhjustab ligi 570 enneaegset surma Eestis. /.../ Ahikütet ei pea iseenesest ära lõpetama. /.../ Uued ahjud kindlasti on palju puhtamad süsteemid ja see põlemisprotsess peaks toimuma paremini, aga kui näiteks jätkatakse seda, et põletatakse pakendeid ahjudes, siis loomulikult sellest midagi kasu ei ole," rääkis keskkonnaameti ringmajanduse juht Reet Siilaberg.

Ka lõõrid peavad olema puhtad ja põletatav puit kuiv, siis ongi õhk palju puhtam.

Õhusaaste vähendamiseks linnades plaanib tulevane kliimaministeerium jagada toetusteks 18,5 miljonit eurot, mille arvelt saaks toetada umbes 1850 kodu kütteseadme uuendamist – kas siis uue ahju ehitust või selle asendamist õhksoojuspumbaga.

Kes tahab praegu hakata ahju ehitama, peab materjalide puhul arvestama vähemalt pooleaastase ooteajaga. Kõige keerulisem on just glasuuritud ahjupottide saadavusega ja seal on tulevik tume.

"Ei ole enam ahjupoti valmistajaid. Peaaegu aasta tagasi pandi kinni üks suur tehas siin Tallinnas – Saviton. Jäänud on veel Soometsa. Üks meister teeb neid Võrumaal, veel on paar väiksemat tegijat. Aga nemad ei suuda nõudlust rahuldada. /.../ Need, kes neid potte on siiamaani valmistanud, on ikkagi juba vanad inimesed. Ehk siis lõpetatakse oma ärid," selgitas pottsepp Tarmo Ossip.

Kui Eesti ärid kokku kuivavad, võib hakata ahjupotte näiteks Poolast või Saksamaalt tooma, kuid seal maksavad need oluliselt rohkem.

"Keraamika või käsitöö ei ole ju Euroopas kunagi olnud odav. /.../ Hinnavahe on ikka kahe- või kolmekordne kindlasti, kui mitte rohkem," ütles Ossip.

Ukrainas käiva sõja tõttu ei saa enam šamottkive kätte, neid tuleb osta Poolast või Saksamaalt. Kui Aseri tehasest paari aasta pärast ka telliseid enam ei saa, kerkivad hinnad veelgi.

"Siis ei ole meil ka enam kõige lihtsamat punast savitellist kohapealt võtta. Seda me ei hakka ju ometi vedama kaugelt Kesk-Euroopast siiamaale," sõnas Ossip.

Pottsepp Tanel Määr ütles, et Eesti jaoks jagub telliseid Aseri tehases ka edaspidi. Ta kiidab aga Ahja tehases valmistatud moodulahje, mida saab legode kombel paari päevaga kokku panna. Tema hinnangul need oma omadustelt käsitööahjudele alla ei jää, küll aga saavad kiiremini valmis ning muu materjali kulu on väike.

"Mõlemal ahjul peaks olema vähemalt 70-80 protsenti see kasutegur, ka käsitööahju puhul. /.../ Selle ahju moodulsisu oli tehases täitsa olemas kohe näiteks. Oleneb jälle, kui on paigaldamishooaeg, siis võib olla, et kuu-paar läheb aega," rääkis Määr.

Alternatiiv on ka kivist valmisahjud. Seni on need maksnud käsitööahjust rohkem, kuid nüüdseks on nende hinnad juba peaaegu võrdsed, sest meistrimeeste kasutatavad tellised, segud ja metalltarvikud on järjest kallinenud. Samuti tööaeg. Valmisahjul puudub aga isikupära.