Sooneutraalse abielu eelnõule laekus üle 700 muudatusettepaneku

{{1686053820000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikogu õiguskomisjonile laekus teisipäevaks perekonnaseaduse muutmise seaduse muutmise seadusele, mis näeb muuhulgas ette sooneutraalse abielu kehtestamise, 712 muudatusettepanekut ja 22 arvamust. Õiguskomisjon kohtub huvigruppidega oma teisipäevasel istungil.

Õiguskomisjonile laekus EKRE liikmetelt 550, Isamaa fraktsioonilt 150 ja Keskfraktsioonilt 12 muudatusettepanekut.

Samuti tuli seadusemuudatusele 21 arvamust eri organisatsioonidelt ja huvikaitseliitudelt, nagu Eesti Lastevanemate Liit, õigusbüroolt Mets & Co OÜ-lt, sihtasutuselt Liberaalne Kodanik, eri eraisikutelt ja konfessioonide esindajatelt.

Eesti Lastevanemate Liit leidis oma arvamusavalduses, et "kõigil inimestel peaks olema võimalus abielluda inimesega, keda nad armastavad ja kellele nad soovivad pühenduda. Eesti Lastevanemate Liiduna väärtustame
ühiskonda, mis on avatud erinevatele ideedele ja mõtetele ning kus kõik tunnevad end aktsepteerituna ja kõigile on tagatud võrdsed võimalused ja õigused." Samas küsib liit seaduseloojalt, mil määral on mõeldud sugulusseksuaalsuhete teemale. "Kui levib kunstlik viljastamine ja lapsendamine (koos lapsendamissaladusega), siis tekib juurde olukordi, kus lapsed ei tea, kellest nad põlvnevad. Nii võivad kasvada juhtumid, kus sugulased abielluvad omavahel," kirjutatakse liidu arvamuses.

Sihtasutuse Pere ja Traditsioonide Kaitseks Elukultuuri Instituudi juhataja Maria Madise leidis õiguskomisjonile saadetud arvamuses, et "riigivõimul ei ole voli abielu ja perekonna tähendust seadustega ümber kirjutada. Abielu ja perekond on mitte sotsiaalsed konstruktsioonid, vaid inimloomusest lähtuvalt institutsioonid, mille tuumaks on meeste ja naiste fundamentaalne erinevus ja täiendavus, mis omakorda võimaldab inimelu edasiandmist."

Samuti leidis Madise, et "Eesti Vabariigi poolt abielu tähenduse moonutamise püüdlus on vastuolus Jumala loomisplaaniga, mille kohaselt on Jumal loonud inimesed oma näo järele meesteks ja naisteks. Sellisena on kõnealune samm ka Jumala suhtes solvav. Kui Jumalat teadlikult ja tahtlikult solvata, siis on vägagi tõenäoline, et nii tõmmatakse Eesti Vabariigi peale Jumala karistus."

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda märgib oma arvamusavalduses muuhulgas, et perekonnaseaduse paragrahv 2 keelab abielluda veresugulastel, ent kui tütarlaps on liikunud lapsendamise teel sellise naise perekonda, kes ei ole teda sünnitanud, laps on saanud täisealiseks ja võimalik, et saanud ka oma lapse, siis annab eelnõu võimaluse, et eelnimetatud naine abiellub või sõlmib kooselulepingu oma lapsendatud samast soost lapsega, kelle peres on omakorda laps. "Tekib küsimus suguluse tuvastamisel, mis võib tekitada täiendavaid vaidluseid pankrotimenetluses pankrotiseaduse paragrahvides 117 ja 125 ning täitemenetluses täitemenetluse seadustiku paragrahv 9 rakendamise pinnalt," kirjutab koja nimel esimees Terje Eipre.

Arvamusavaldus oli ka sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt (Reformierakond), kes juhtis tähelepanu mitmetele täpsustustele, mida tuleks seadusemuudatusse sisse viia.

Ühena neist märkis Riisalo, et kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse
eelnõu tuleks täiendada uue punktiga, kus sätestatakse, et kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist vähem kui 51-aastast teovõimelist naist tema
enda soovil. Selgitusena toob Riisalo välja, et praktikas on tekkinud segadus selle sätte rakendamisel. "Nimelt, kas kunstliku viljastamist tohib teostada ka naisele, kes on saanud 50-aastaseks või peale 50. sünnipäeva enam ei tohi
kunstlikku viljastamist teostada./---/ Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi
ettepanekul täpsustame sätet selliselt, et kunstliku viljastamise teenust on õigustatud saama täisealine teovõimeline naine, kes on vähem kui 51-aastane," kirjutas Riisalo.

Komisjoni esimehe Eduard Odinetsi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul asub komisjon muudatusettepanekuid läbi vaatama pärast seda, kui on lõpetanud huvirühmade ärakuulamise. Komisjon alustas huvigruppide esindajate kuulamisega esmaspäeval ja jätkab sellega oma teisipäevasel istungil.

"Täna ka komisjoni istungil oli näha ka küsimustes ja suhtumises, et me oleme üsna kaugel, sest no tegelikult küsimus on põhimõtteline ja siin ei ole isegi detailides küsimus. Siin on, kas abieluvõrdsus tuleb või seda ei tule. Ja mingit keskteed, poolikut, siin ei saa ju olla," ütles Odinets.

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees, Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et Keskerakond ei hakanud väga palju muudatusettepanekuid esitama, sest siis oleks neid saanud panna usaldushääletusele. 

"Meie jaoks oligi kõige olulisem, et oleks konstruktiivne arutelu ja tõesti meie muudatusettepanekud hääletataks ja vaadatakse eraldi," ütles Kovalenko-Kõlvart. 

Praegu liigutakse Kovalenko-Kõlvarti hinnangul eelnõu vastuvõtmisega liiga kiirelt ilma pikema aruteluta edasi.

Sama leiab ka õiguskomisjoniga kohtunud kirikute nõukogu asepresident Erki Tamm.

"Neid küsimusi kiirendatud korras arutada ei ole võimalik. Ja me tunneme kirikutena ja kristlastena Eestis ja ka konservatiivset maailmavaadet omavate inimestena, et tegelikult meid ei ole kuulatud. Meile on öeldud, et poliitiline otsus on tehtud," ütles Tamm.

Huvirühmade ja komisjoni kohtumise tulemusena sündis kaheksa muudatusettepanekut, mida tutvustatakse riigikogule järgmisel nädalal.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) läbis riigikogu täiskogus esimese lugemise 22. mail. Vastuvõtmise korral on eelnõu kavandatud põhiosas jõustuma 1. jaanuaril 2024.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: