Maikuu uuringus toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist (toetab kindlasti + pigem toetab) 73 protsenti vastanutest. Veebruaris oli sel seisukohal 67 protsenti ja märtsis 65 protsenti. Sealjuures on märtsiuuringuga võrreldes kasvanud nende inimeste hulk, kes kindlasti toetavad (27 protsendilt 35-le).

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on suurenenud nii eestlaste (märtsis 74 protsenti ja maikuus 82 protsenti) kui ka muust rahvustest elanike seas (märtsis 49 protsenti ja maikuus 56 protsenti).

Eesti elanike suhtumine Ukraina abistamisse pole võrreldes veebruariga muutunud. 80 protsenti toetab Ukrainale humanitaarabi pakkumist (veebruaris
samuti 80 protsenti).

67 protsenti toetab, et liitlased jätkaksid Ukraina sõjalist abistamist (veebruaris 66 protsenti. Samuti 67 protsenti toetab Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse sõja järel (veebruaris 69 protsenti).

64 protsenti toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone ka siis, kui see tähendab tuntavat energia ja toidukaupade hinnatõusu (veebruaris 61 protsenti).

Samas on eestlaste seas toetus Ukraina abistamisele oluliselt kõrgem kui muudest rahvustest elanike seas.

Humanitaarabi pakkumist toetab 87 protsenti eestlastest ja 65 protsenti muudest rahvustest elanikest; Ukraina sõjalist abistamist 86 protsenti eestlastest ja vaid 28 protsenti muudest rahvustest elanikest, panustamist Ukraina taasülesehitamisse 77 protsenti eestlastest ja 47 protsenti muudest rahvustest elanikest.

Venemaa-vastaseid sanktsioone toetab 80 protsenti eestlastest ja 31 protsenti muudest rahvustest elanikest.

Turu-uuringute AS tegi riigikantselei tellimusel 18.–22. mail üle-eestilise küsitluse, millele vastas 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.