Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse ja joobes olekus juhtunud õnnetuste tõttu suri 845 inimest, mis läheneb viimaste aastakümnete halvimale näitajale, selgus uuringust.

Suurima osa tarbitud alkoholist moodustasid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Jookideks ümberarvestatuna tähendab 11,2 liitrit absoluutalkoholi 11,9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 79,6 liitrit õlut (umbes 160 pudelit), 16,1 liitrit viinamarjaveine (umbes 21 pudelit) ja 10,6 liitrit muid lahjasid alkohoolseid jooke ühe täiskasvanud elaniku kohta.

Tarbimise kasv tulenes peamiselt kangete alkohoolsete jookide tarbimise suurenemisest, õlle tarbimine veidi vähenes (langus 0,1 liitrit).

"Alkohoolsetest jookidest kasvas muu kange ja lahja alkoholi tarbimine, veini ja viina tarbimine jäi samale tasemele, kuid õlle tarbimine langes. Alkohoolsete jookide ostujõud on viimastel aastatel kasvanud, kuna elanike sissetulekud on suurenenud alkoholihindadest kiiremini," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

"Ka mullu kasvasid alkoholi hinnad 5,9 protsenti ja brutopalgad 8,9 protsenti, kuid samas suurenes tarbijahinnaindeks 19,4 protsenti, mis viis üldkulutused elanike jaoks väga kõrgeks ja vähendas palkade reaalset väärtust. Selle tulemusel jäi ka alkoholitarbimise kasv madalamaks, kui oleks võinud alkoholi ostujõu põhjal eeldada," sõnas Raudsepp.

Kaupade ja teenuste hindade tõus oli Eesti tarbijate jaoks 2022. aastal väga kiire – 19,4 protsenti –, samas alkohoolsed joogid kallinesid oluliselt vähem – vaid 5,9 protsenti. Veidi tõusis õlle ja viinamarjaveinide hind, kuid kange alkoholi hind jäi 2021. aasta tasemele või odavnes.

Eesti inimeste sissetulekud  2022. aastal jätkuvalt kasvasid (tõus 8,9 protsenti) ja alkohol muutus kättesaadavamaks. EKI arvutuste kohaselt sai 2022. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest kuus liitrit viina rohkem kui aasta varem, võrreldes üle-eelmise aastaga saanuks viina enam osta 12 liitrit ja õlut 24 liitrit.

Lisaks soodsale hinnale on Eestis alkohol ka füüsiliselt lihtsasti kättesaadavam. Ligi 90 protsenti inimestest jõuaks enda sõnul lähimasse alkoholi müügikohta kuni kümne minutiga. Müügikohti on alates 2020. aastast järjest lisandunud ja alkohol on kättesaadav ka läbi e-kaubanduse ning kiirkullerite. Kui 2022. aasta alguse seisuga oli kehtiv alkoholi müügiluba 9082 müügikohal, siis 2023. aasta mai alguses 9374 müügikohal (tõus 3,2 protsenti).

Tervise Arengu Instituudi andmetel suri 2022. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest, keda on 58 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45–64. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Võib oletada, et lisaks alkoholi kogutarbimise suurenemisele mõjutas alkoholiga seotud haigustesse suremist osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele Covid-19 pandeemia ajal ja inimesed jäid õigel ajal pöördumisega hiljaks.

Surmade statistikasse lisandus 2022. aastal veel ka 92 õnnetusjuhtumit, milles hukkunud inimesel tuvastati alkohoolne joove. Seega kaotasime otseselt alkoholi tõttu kokku 845 elu, millele lisanduvad veel kaudselt alkoholist põhjustatud surmad, mis jäävad surmatunnistustel kajastamata.

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja uurib elanike välismaalt ostmist ja salaturu.