Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil põhjustas alkohol otseselt 750 surmajuhtumit, mis on vähemalt viimase 15 aasta rekord.

Keskmine Eesti elanik tarbib aastas 11 liitrit puhast alkoholi.

"Kui see tarbimine ära jagada pooleliitristeks pudeliteks, siis teeks see 13 pudelit õlut kuus ühe täiskasvanud elaniku kohta või kaks pudelit kanget alkoholi," selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi teadustöötaja Elmar Orro.

Varasema aastaga võrreldes kasvas tarbimine vaid pisut. Orro hinnangul oli põhjuseks see, et üldine hinnatõus jättis inimestele vähem raha kätte. Alkohol on samas muude kaupadega võrreldes muutunud odavamaks.

"Kui palgad kasvasid möödunud aastal 8,9, siis alkohol ainult 5,6 protsenti. Sellega alkohol muutus kättesaadavamaks," ütles Orro.

Alkohol põhjustab tõsiseid terviseprobleeme ja tavaliseks on ohvriks tööealised mehed.

"Näiteks maksa alkoholtõbi, aga ka mitmed muud haigused, mille sees on juba sõna alkohol. Lisaks täiendavalt kroonilised haigused. Kõige nooremad olid 28-aastane mees ja 31-aastane naine, kes surid," ütles TAI direktor Annika Veimer.

Narkootikumide üledoosi tõttu suri 80 inimest ehk varasema aastaga võrreldes kaks korda enam. Ka käesolev aasta ei näita vähenemist.

"Vaadates selle aasta nelja esimest kuud, liigume me paraku umbes samas tempos," tõdes põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Rait Pikaro.

Aastaid oli politsei üks suuremaid muresid fentanüül. See on nüüd suuresti tänavatelt tõrjutud, kuid asemele on tulnud uuemad ja kangemad uimastid.

"Ei osata kasutada, ei osata doseerida, ei teata nende kangust ja seetõttu me näeme ka üledoosisurmades hüppelist kasvu," sõnas Veimer.

Viimastel nädalatel on politsei tabanud mitmeid tänavadiilereid, kes kahtlustuse järgi on levitanud sünteetilisi opioide.

"Oleme tabanud vahemehi, kes on toonud aineid Eestisse sadades grammides ja praegu tegeleme pingsalt sellega, et aru saada, kus asub see kurja juur ehk need suurimad levitajad. Praegu arvame, et tegemist on rahvusvahelise narkoäriga," selgitas Pikaro.