Rahandusministeeriumi värske emissioon suurendas Eesti 10-aastaste võlakirjade mahtu 500 miljoni euro võrra. Seekord kujunes intressiks 3,62 protsenti, võrreldes kolme aasta taguse emissiooniga on intress 30 korda kõrgem. See viib riigieelarvest täiendavad 18 miljonit eurot aastas, ent riigivõla intresside kogukulu ulatub prognoosi järgi tänavu 108 miljoni, nelja aasta pärast juba pea 400 miljoni euroni aastas.

"See on suur, aga nii kaua, kui eelarvedefitsiit püsib, on meil vaja laenata ja ma arvan, et see kulu tase iseenesest on mõistlik tänast turuolukorda arvestades," rääkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

"Eesti jääb endiselt väga madala võlakoormusega riigiks ja kõige madalama võlakoormusega riigiks Euroopas," sõnas Luurmees.

500 miljoni eurone emissioon suurendab riigi laenukoormust umbes 1,25 protsendi võrra, 20 protsendini SKP-st.

Investeerimispankur Peter Priisalm hoiatab, et kui seni on Eesti olnud välisvõla seisukohalt musterlaps, siis praegu liigub riik kursil, kus võlakoormus paisub kiires tempos, ja see on murettekitav.

"Ilmselt on hetkel vältimatu selliste lisakulutuste teke. Samas kindlasti loodan, et liigume tasakaalus eelarve kursil, et ei tekiks sellist võlalumepalliefekti, et järjest suurenevad intressikulud tekitavad järjest suuremat vajadust võlga juurde võtta," ütles Priisalm.

Rahandusministeerium ise peab uue emissiooni intressitingimusi heaks. "Meil oli väga palju investoreid, huvilisi ja emissioon märgiti üle kaheksa korra üle, nii et see on rekordiline tulemus tegelikult. Ma arvan, et see intress tegelikult peegeldab hästi tänast turuolukorda ja ta oli, ma arvan, ikkagi väga hea tase võrreldes kasvõi hetkel meie turul kaubeldavate võlakirjadega ja võrreldes ka meie naaberriikide võrreldavate riikide võlakirjadega," ütles Luurmees.

Priisalmi hinnangul sai riik praegustes oludes hea tulemuse. "Lätis-Leedus kauplevad sarnase tähtajaga võlakirjad seal kuskil 3,7 protsendi juures. Kui me võrdleme Poolaga, siis Poola kaupleb ligi nelja protsendi juures ja Ungari, millel on päris suured vaidlused Euroopa Liiduga, kaupleb kuskil 5,3 protsendi juures ehk see näitab päris hästi seda, et kui riigis demokraatlikud protsessid ei toimi, siis see väljendub üsna kiiresti ka raha hinnas, mistõttu tasub hoida riigikorraldust heal järjel," ütles ta.

Luurmees ütles, et Eesti saaks paremaid tingimusi laenamiseks, kui riik oleks võlakirjade turul tuntum. Ent põhjuseid on veelgi. "Soome eelis on see, et nende krediidireiting on kõrgem. Krediidireitingu kõrgemaks saamiseks ühelt poolt tuleks Venemaast näiteks kaugemale kolida, aga kindlasti ka majanduse üldine tase peaks olema parem. Meie rikkus peab kasvama," ütles ta.