Euroopa Liidu siseministrid on lähedal rändepakti kokkuleppele
Euroopa Liidu siseministrid otsivad neljapäeval ühispositsiooni rändepakti küsimustes, et alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Läbirääkimiste keskmes on kohustuslik solidaarsusmehhanism.
Euroopa Liidu ühe kõige tundlikuma probleemiga tegelemisel on poliitikud jõudmas kohta, kus otsused on vältimatud. Pärast 2015. aasta rändekriisi on Euroopa Liidu rändepakti koostamine olnud ületamatu ülesanne, sest osad riigid on migrantidest üleujutatud ning teised ei soovi nende koormat kergendada.
Olukorra lahendamiseks pakkus Euroopa Komisjon juba 2020. aasta septembris välja endapoolse nägemuse sellest, kuidas edasi minna tuleks. Sellest ajast alates ongi nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu riigid otsinud omakeskis ühisosa, et alustada läbirääkimisi.
Euroopa Parlament sai oma seisukohad paika aprilli lõpus ning nüüd oodatakse riikide taga. Seepärast sõidab ka siseminister Lauri Läänemets neljapäeval Luksemburgi otsust vormistama.
Rootsi kui eesistuja on viimastel päevadel helistanud läbi kõik riigid ja pinda sondeerinud.
Kuid nagu Euroopa Liidus ikka kestavad läbirääkimised kõige üle kuni viimase hetkeni ja siis sealt veel paar tundi edasi. Vähemasti ütles Rootsi rändeminister Maria Malmer Stenergard kolmapäeval väljaandele Politico, et on valmis rääkima läbi terve öö.
Üks vaidluspunkte on kohustuslik solidaarsusmehhanism. See näeb ette, et igasse rändesurve all mitteolevasse riiki paigutatakse ümber pagulasi. Ent kui riik seda ei soovi, siis on neil võimalus selle asemel maksta raha iga pagulase pealt.
Praegu on läbirääkimistel jäädud ligikaudu 20 000 euro juurde inimese kohta.
Euroopa Komisjoni kõneisiku Christian Wigandi sõnul on see riikide otsustada ning nende esialgses pakkumises arve üldse polnudki.
"Me ei ole ühtegi konkreetset arvu välja pakkunud. Meie nägemus on see, et solidaarsus tuleb tagada. Oleme algusest välja peale pakkunud kohustusliku solidaarsuse süsteemi, kus liikmesriigid saavad ise otsustada solidaarsusmeetme üle. See võib varieeruda ümberjaotamise, finantsilise ja operatiivabi vahel. Liikmesriigid peavad kokku leppima, aga on oluline, et oleks valik kohustuslike meetmete vahel," sõnas Wigand.
Kui riigid kokkuleppele jõuavad, siis on neil läbirääkimisteks parlamendiga aega veel ligikaudu üheksa kuud kuni Euroopa Parlamendi valimisteni. Pärast seda tuleks alustada jälle nullist.