Kui kaugele olete jõudnud Ida-Virumaa eriesindaja leidmise protsessiga?

Hetkel oleme küsinud ja on veel tulnud täiendavaid sisendeid näiteks ülikoolide
esindajatelt Ida-Virumaal, riigiasutuste inimestega oleme suhelnud. Hetkel töö käib. Aga tulenevalt nii minu kui teiste ministrite riigikogus toimuvast mitmest kiiresti asjast, siis seetõttu me oleme ka öelnud, et see jätkuvalt on meie
jaoks prioriteet, aga me ei soovi sellega kiirustada.

Rahandusministeeriumi inimesed panevad seda paketti kokku. Andsin nendele ühe lisanädala juurde, et selline hea sisenddokument tekiks, mille baasil me siis
valitsusdelegatsiooni inimestega selle inimese ka siis välja valime.

Kas teil on juba konkreetsed kandidaadid, kelle vahel te valite? Kuidas see käib?

On erinevaid nimesid välja pakutud, aga me oleme öelnud, et et see järjekord peaks olema teistmoodi. Et kõigepealt me saame kõik sisendid kätte ja lähtuvalt sellest me vaatame, milline see fookus võiks olla. Nüüd hakkab juba midagi
sealt välja kooruma. Siis me alles vaatame, et kuidas ja mismoodi me seda
otsingut teeme, sest tegu on valitsuse esindajaga ja ta ei ole nagu klassikaline konkurss. Ta peab ikkagi olema tänase valitsuskoalitsiooni esindaja piirkonnas
ja vastupidi piirkonna sõnumite tooja tänasesse valitsusse.

Kas teie hinnangul Katri Raik sobiks sellesse Ida-Virumaa eriesindaja rolli?

Põhimõtteliselt küll. Meie jaoks on oluline, et oleks Ida-Virumaad tundev inimene ja et ta teaks seda tausta seal. Aga ühtegi nime ma ei ole nõus ennem
arutama, kui me ei ole saanud tervikut paika, visioonidokumenti paika. Et mis on tema ülesanded, missugune saab olema see võimalik struktuur, meeskond. Lisaks on meil kokkulepe koalitsioonis, et seda arutatakse kolme koalitsioonierakonna esindajaga üheskoos.

Mis ajaks see visioonidokument valmib ja kas te olete arvestanud ka mingi ajalise daatumiga, milleks on esindaja nimi teada?

Ma loodan, et me saame kandidaatidega vestlusi alustada 26. juunist, aga ma kuidagi ei tunne ennast ebamugavalt, kui ma pean ka 26. juunil vabandama, et tegelikult see lükkub edasi mingitel põhjustel. On oluline, et me saaksime selle protsessiga võimalikult sisuliselt tegeleda. Ja see ei ole mingi tähtajaga seotud. Ideaalis meil võiks juba juunikuu jooksul isegi olla see inimene teada.

Kuidas te seda protsessi seest nägeva inimesena ütlete, on neid kandidaate raske leida?

Pigem on raske, just lähtuvalt sellest, et ootused ka ajakirjanduse poolt on suhteliselt suured ja Ida-Virumaa on piisavalt suurte ja ambitsioonikate väljakutsetega. Saab olema omajagu keeruline. Aga häid inimesi õnneks on nii Ida-Virumaal kui ka mujal. Me kindlasti leiame väärika kandidaadi või kandidaadid.

Kas see on ka põhjuseks, miks see protsess mõnevõrra kauem on aega võtnud, kui alguses ise prognoosisite? Mõned nädalad tagasi rääkisite selle eriesindaja leidmisest optimistlikumalt.

Ma peangi endale siin tuhka pähe raputama, et ma tegelikult ise ei ole jõudnud... Kohaliku omavalitsuse tulumaksumuudatuse arutelu, lisaks mitmed teised kiired teemad, mis on praegu valitsuses ja riigikogus arutelul, on lihtsalt võtnud niivõrd palju aega ära. Ja kuna mul on võimalus Ida-Virumaa teemaga natuke rohkem süvitsi tegeleda, siis seetõttu ma olen ka öelnud, et sellega me tegeleme mitte kiirustades. Kandidaate on tegelikult pakutud pea iga nädal ja neid nimesid jätkuvalt ikka lisandub kogu aeg.

Lihtsalt valida on raske?

Ma ei olegi nii mõelnud, et kui nüüd peaks täna valiku tegema, et kui ma panen need nimed nüüd laua peale või toovad näiteks ka Eesti 200 ja Reformierakond
või ka näiteks ettevõtjate esindajad piirkonnast või ka kohalike omavalitsuste esindajad piirkonnas toovad oma nimed, et siis kuidas see saab olema.

Ma arvan, et kõik on piisavalt nüüd juba kursis Ida-Virumaa teemadega ja kindlasti tunnetavad ka ära, et millised need ootused on. Inimeste valik on alati ühtepidi keeruline, aga teistpidi jälle heade inimeste vahel on alati ka
mõnevõrra kergem valida.

Mis selle protsessi siis keeruliseks teie jaoks teeb?

Nende ootuste ja eesmärkide paikapanek. Inimese me võime saada. Ütleme, et nüüd on meil Ida-Viru esindaja olemas, ta saab asuda oma tööle, aga pigem on küsimus nii minul temale kui ka temal minule ja valitsusele, et millised on ootused, millised on tegevused, mille järgi me mõõdame seda kasumlikkust ja efektiivsust. Me tahame ikkagi anda sellele inimesed selged ootused ja lootused kaasa, mismoodi, kuidas tänane valitsus seda näeb.

Võib-olla siis ei ole vajagi seda ametikohta?

Mingitest memodest, mis on meile saadetud, tuleb ka see välja, aga seni vähemalt mina sellist kokkuvõtet näinud ei ole. Seni on küll kõik öelnud, et igasugune täiendav tugi riigi poolt on igati teretulnud ja nad kindlasti sooviksid sellist inimest ja ma arvan, et nii saab ka see olema. Ja ma ise näen ka, et lihtsalt regionaalministrina igasse piirkonda on äärmiselt keeruline nii suurt tähelepanu anda, kui ma sooviksin. Oleks vaja sellist head, sisukat abi piirkondadesse läbi, kelle saab kindlasti regionaalset ebavõrdsust ja neid piirkonna teemasid veel paremini fookuses hoida ja lahendusi pakkuda.

Miks just Ida-Virumaa vajab eriesindajat? Miks mitte luua siis ka Võrumaa või ka saarte eriesindaja?

Ida-Virumaad paremini tundvad inimesed sellise idee välja pakkusid, et seal võiks olla täiendav valitsuse esindaja kohalolek. Aga ma võin öelda saarlasena,
et tegelikult ka regionaalses vaates näiteks Eesti saartel võiks olla samamoodi eriesindaja. Me näeme kogu aeg, kuidas see äralõigatus Mandri-Eestist avaldab päris suurt mõju ühenduste koha pealt ja kriiside lahendamise koha pealt.

Piirkondliku esindaja roll on Ida-Virus praegu, aga miks mitte tulevikus ei oleks valitsuse piirkondlikke esindajaid ka mujal Eestis, olgu see Kagu-Eesti, Kesk-Eesti või kus iganes, kus on vaja konkreetsemaid asju lahendada. Seetõttu mina usaldan neid, kes tunnevad Ida-Viru sama hästi, kui ma julgen väita, et ma tunnen ise saarte muresid.