Sõja 472. päev: Ukraina üksused edenesid Bahmutis poolteist kilomeetrit

{{1686369840000 | amCalendar}}
Ukraina tankiväelased Bahmuti lähedal.
Ukraina tankiväelased Bahmuti lähedal. Autor/allikas: SCANPIXReuters

Vasturünnakut alustanud Ukraina väed tungivad peale neljas rindesektoris ning on mõnes ka edu saavutanud, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW). Vastupealetungi alustanud Ukraina relvajõudude üksused liikusid Bahmuti rindel ööpäevaga edasi 1400 meetrit, teatasid Ukraina relvajõud.

Oluline laupäeval, 10. juunil kell 20.09:

- Vasturünnakut alustanud Ukraina väed tungivad peale neljas rindesektoris, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW). 

- Vene droonirünnaku tagajärjel hukkus Odessas kolm ja sai viga kümme inimest;

- Venemaa teatel löödi Ukraina rünnakud idas ja lõunas tagasi;

- Minister: vaid 15 protsenti Kiievi varjenditest on probleemidest vaba;

- Macron hoiatas Iraani Venemaad droonidega varustamise eest;

- Zelenski ei soostunud vastupealetungi detaile avaldama;

- USA teatel on Venemaa saanud Iraanilt sadu ründedroone;

- Suurbritannia annab Ukrainale 19 miljoni euro eest humanitaarabi;

- USA esindajatekoja väliskomisjoni koostas resolutsiooni kavandi, millega kongressi alamkoda kutsuks president Joe Bideni administratsiooni üles andma Ukrainale kaugmaa rakette ATACMS;

- Ukraina kaitsejõudude igapäevase hinnangu kohaselt kaotasid Vene relvajõud viimase ööpäevaga ligi 900 sõdurit.

Ukraina üksused edenesid Bahmutis päevaga ligi poolteist kilomeetrit

Vastupealetungi alustanud Ukraina relvajõudude üksused liikusid Bahmuti rindel ööpäevaga edasi 1400 meetrit, ütles Ukraina vägede idagrupeeringu pressiesindaja Serhi Tšerevatõi teleuudistes.

"Kokku toimus päeva jooksul kuus lahingut, milles meie kaitsejõud tapsid 138 okupanti ja haavasid 236, üks võeti vangi," ütles Tšervatõi.

Tema sõnul korraldava Vene üksused oma kaitseliine ümber ning püüavad teha vasturünnakuid, aga on seni ebaõnnestunud.

Zelenski ei soostunud vastupealetungi detaile avaldama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas laupäeval Kanada presidendi Justin Trudeauga, kes saabus Kiievisse üllatusvisiidile, peetud pressikonverentsil, et Ukraina on alustanud vastupealetungi. Samas ei nõustunud ta rääkima, millises faasis pealetung on.

Trudeau omalt poolt lubas, et Kanada annab Ukrainale sõjalist abi umbes 350 miljoni euro eest ning osaleb programmis Ukraina lennukipilootide treenimiseks.

Macron hoiatas Iraani Venemaad droonidega varustamise eest

Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas Iraani liidrit Ebrahim Raisi tagajärgede eest, kui Iraan peaks Venemaale droone müüma, teatas laupäeval presidendi pressiteenistus.

Macron õhutas Iraani liidrit droonide andmisest kohe loobuma.

Valge Maja ütles reedel, et kaitsekoostöö Iraani ja Venemaa vahel paistab tihenevat ning Venemaa on Iraanilt saanud sadu ründedroone.

Minister: vaid 15 protsenti Kiievi varjenditest on probleemidest vaba

Ukraina strateegilise tööstuse minister Oleksandr Kamõšin nimetas 4655 pommivarjendi auditi tulemust pettumusvalmistavaks. Auditi järgi on vaid 15 protsenti varjenditest kasutuskõlblikud ilma märkimisväärsete probleemideta.

Veel 50 protsenti varjenditest on tehniliselt kõlblikud, kuid nende kasutuskõlblikuks tegemiseks on vaja veel vaeva näha.

44 protsenti varjenditest olid vabalt ligipääsetavad, kuid vaid 21 protsenti varjenditest on võimalik avada viie minuti jooksul pärast õhuhäiret.

Venemaa teatel löödi Ukraina rünnakud idas ja lõunas tagasi

Venemaa kaitseministeerium ütles laupäeval, et Ukraina vägede rünnakud ebaõnnestusid viimase ööpäeva jooksul Donetskist lõuna pool ja Zaporižžja oblastis, samuti Bahmuti idaosas.

Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel, et Ukraina on alustanud vasturünnakutega, kuid ebaõnnestunult.

ISW: Ukraina tungib peale neljas rindesektoris

Ukraina relvajõud jätkasid reedel vastupealetungioperatsioone vähemalt neljas rindesektoris, teatas rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) oma reede õhtul avaldatud aruandes.

ISW andmeil õnnestus Ukraina vägedel edasi liikuda Bahmuti lähistel ning Donetski ja Zaporožje oblasti lääneosas.

ISW kommenteeris ka Venemaa inforuumis levivaid väiteid nagu oleks Ukraina vasturünnak juba läbi kukkunud, viidates Ukraina sõjatehnika kaotusele.

"Mõned silmapaistvad Vene ultranatsionalistid väitsid, et kahjustatud või hävitatud lääneriikide varustus viitab sellele, et Ukraina väed ei ole suutnud ulatuslikku vasturünnakut alustada," kirjutas ISW.

Instituut märgib siiski, et Ukraina ametnikud on juba öelnud, et vasturünnakute käigus on oodata kaotusi, lisades, et Venemaa pool räägib Ukraina kahjud suuremaks, et seda kasutada infosõjas.

ISW viitas ka sellele, et Venemaa president Vladimir Putin tunnistas Ukraina vastupealetungi algust, öeldes, et Ukraina vägedel on veel pealetungipotentsiaali.

See tunnustus tähistab eemaldumist Ukraina vastupealetungi tähtsuse pisendamisest, tõdes mõttekoda. Nihe sobiks ka Kremli uue infopoliitikaga, mis keskendub operatsioonide pisendamise asemel Ukraina varustuse hävitamisele, kirjutas ISW.

Briti sõjaväeluure laupäeval avaldatud lühihinnangu kohaselt on Ukraina armee saavutanud viimase 48 tunni jooksul tõenäoliselt "märkimisväärset edu" teatud rinde lõuna- ja idasektorites, murdes läbi Venemaa esimese kaitseliini.

Briti analüütikud kirjutavad, et Vene sõjaväelaste tegevus oli omakorda "mitmetähenduslik". Nende sõnul korraldasid mõned Vene üksused tõenäoliselt edukaid kaitseoperatsioone, samas kui teised taganesid segaduses, kuna üha rohkem teateid hukkunutest, taandudes läbi oma miiniväljade.

Suurbritannia annab Ukrainale 19 miljoni euro eest humanitaarabi

Suurbritannia annab 16 miljoni naela ehk 18,7 miljoni euro eest humanitaarabi Kahhovka paisu hävitamise tagajärgedega tegelemiseks.

Abi sisaldab muu hulgas paate, veefiltreid ja veepumpasid. Suur osa abist läheb Punasele Ristile.

Abi peaks Ukrainasse jõudma järgmisel nädalal.

Odessas hukkus Vene droonirünnakus kolm inimest

Vene relvajõudude raketirünnakus Odessale sai ööl vastu laupäeva surma kolm ning vigastada vähemalt kümme inimest, teatasid Ukraina võimud.

Venemaa ründas Ukraina lõunaosas Iraani päritolu kamikaze-droonidega Shahed-131/136 ning Ukraina õhutõrje tulistas need kõik alla, aga ühe drooni rusud kukkusid kortermaja pihta, põhjustasid seal tulekahju ning selles hukkus kolm ja sai viga vähemalt kümme inimest, teatas Ukraina lõunaregiooni väejuhatus laupäeval.

Lisaks kortermajas vallandunud tulekahjule said kannatada mitu ümbruskonnas asunud hoonet, mille aknaklaasid plahvatuses purunesid.

Vene droonirünnakus pihta saanud maja Ukraina pealinnas Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

USA: Venemaa on saanud Iraanilt sadu droone

Valge Maja teatas reedel, et Venemaa näib süvendavat kaitsekoostööd Iraaniga ning on saanud Teheranilt sadu kamikaze-droone, mida ta kasutab Ukraina ründamiseks.

"Venemaa on viimastel nädalatel kasutanud Iraani mehitamata õhusõidukeid Kiievi ründamiseks ja Ukraina elanikkonna terroriseerimiseks ning Venemaa ja Iraani sõjaline partnerlus näib süvenevat," ütles Valge Maja pressiesindaja John Kirby avalduses.

"Oleme mures ka selle pärast, et Venemaa teeb koostööd Iraaniga, et hakata Iraanis välja töötatud droone Venemaal tootma," lisas ta.

Kirby ütles, et USA-l on teavet selle kohta, et Venemaa saab Iraanilt materjale, mis on vajalikud droonide tehase ehitamiseks, mis võiks järgmise aasta alguses täielikult tööle hakata. Tema sõnul ehitatakse droonide valmistamise tehase Venemaa Alabuga erimajandustsooni.

Sõjaline koostöö Iraani ja Venemaa käib mõlemat pidi, ütles Kirby: Iraan saab Venemaalt miljardite dollarite väärtuses sõjavarustust, sealhulgas helikoptereid ja radareid.

"Venemaa on pakkunud Iraanile enneolematut kaitsekoostööd, sealhulgas rakettide, elektroonika ja õhutõrje vallas," ütles ta.

"See on täiemahuline kaitsepartnerlus, mis on kahjulik Ukrainale, Iraani naabritele ja rahvusvahelisele üldsusele. Me kasutame jätkuvalt kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et neid tegevusi paljastada ja häirida, sealhulgas seda avalikkusega jagades. ja oleme valmis tegema rohkem," lubas Kirby.

Kirby sõnul kujutas droonide üleandmine endast ÜRO reeglite rikkumist ja USA püüab neid kahte riiki selle eest vastutusele võtta.

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, USA ja Ukraina väidavad, et Iraanis toodetud droonide tarnimine Venemaale rikub ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni, mis sätestab Iraani tuumaleppe. ÜRO 2015. aasta resolutsiooni kohaselt kehtis Iraani suhtes tavarelvastuse embargo kuni 2020. aasta oktoobrini.

Ukraina sõdur tulistamas granaadiheitjast Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Esindajatekoja väliskomisjon kutsub andma Ukrainale kaugmaarakette

USA esindajatekoja väliskomisjoni mõlema partei esindajatest liikmed võtsid reedel vastu resolutsiooni kavandi, millega kongressi alamkoda kutsuks president Joe Bideni administratsiooni üles andma Ukrainale kaugmaa rakette ATACMS.

Resolutsiooni kaasautori, esindajatekoja väliskomisjoni esimehe, vabariiklase Michael McCole'i sõnul venitab see sõda, kui USA ei varusta Ukrainat kõigi vajalike relvadega.

"Ukraina vastupealetungi edu on otseselt seotud USA ja meie liitlaste sõjalise abiga. Seetõttu on äärmiselt pettumust valmistav, et administratsioon hoiab kinni miljardeid dollareid sõjalisest rahastamisest, mida saaks koheselt Ukrainale üle kanda. See võiks aidata Ukraina relvajõududel olukorda lahinguväljal oluliselt muuta," sõnas McCole.

Dokumendis mainitakse Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuste otsuseid anda Ukrainale raketisüsteeme Storm Shadow ja SCALP-EG, mille lennuulatus on 250 kilomeetrit.

"USA-le ja liitlasriikidele kuulub ühiselt tuhandeid ATACMS-i rakette, mida võiks Ukrainale anda," seisis resolutsiooni eelnõus, milles öeldakse, et Venemaa praegune domineerimine kaugmaarelvade vallas "seab Ukraina väed võitlemisel oluliselt ebasoodsamasse olukorda".

Kui esindajatekoda resolutsiooni vastu võtab, kutsub see USA valitsust "viivitamata andma Ukrainale piisaval hulgal ATACMS-e, et kiirendada Ukraina võitu Venemaa provotseerimata agressioonisõjas, säilitades samal ajal USA sõjalise valmisoleku".

"Selle kriitilise relva kiire tarne annab Ukraina sõjaväele väga vajaliku löögivõime sügaval vaenlase liinide taga, mida neil veel ei ole, õõnestades Venemaa sõjapidamise võimet," öeldakse resolutsioonis.

Taktikalised raketisüsteemid ATACMS on maa-maa tüüpi raketid, mis suudavad lennata umbes 300 kilomeetrit. Seda on umbes neli korda kaugemale kui mobiilsete süsteemidega HIMARS lastavad raketid. HIMARS-eid andis USA Ukrainale juba eelmisel aastal.

Varem on ajakirjandusest teatatud, et Bideni administratsioon põhjendab oma vastumeelsust ATACMS-e Ukrainale anda sellega, et neid võib USA armee varudes olla liiga vähe.

Ukraina väitel lähenevad Venemaa inimkaotused 215 000-le

Ukraina kaitsejõudude igapäevase hinnangu kohaselt kaotasid Vene relvajõud viimase ööpäevaga ligi 900 sõdurit.

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:     

- elavjõud umbes 214 660 (võrdlus eelmise päevaga + 890);

- tankid 3909 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 7607 (+7);

- lennukid 314 (+0);

- kopterid 299 (+0);

- suurtükisüsteemid 3717 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 600 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 362 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 3263 (+16);

- tiibraketid 1176 (+5);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6428 (+18);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 507 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming

Allikas: Reuters, Ukrainska Pravda, The Kyiv Independent, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: