Sel kevadel tegi põhikooli lõpueksamit üle 14 000 põhikoolilõpetaja. Põhikooli matemaatika lõpueksami keskmine sooritusprotsent oli 65,1, mis on haridus- ja noorteameti (Harno) sõnul võrreldav pandeemiaeelse olukorraga.

Viimasel kahel aastal, kui lävendit eksami läbimiseks polnud, oli keskmine sooritusprotsent madalam: 2021. aastal 55,9 ja 2022. aastal 59,6 protsenti.

Harno sõnul järgivad 2023. aasta eksamitulemused võrreldes 2019. aasta tulemustega üldiselt sama tendentsi – poiste tulemused on mõnevõrra kehvemad kui tütarlastel ning vene keeles sooritajate tulemused on nõrgemad kui eesti keeles sooritajatel.

Poiste keskmine eksamitulemus oli 62,7 protsenti, mis oli ligi 5 protsendipunkti madalam kui tütarlastel, kelle keskmine sooritus oli 67,6%.

Vene keeles eksami sooritanud õpilaste keskmine tulemus oli 58,5 protsenti ehk madalam kui eesti keeles eksami lahendanud õpilastel, kes kogusid eksamil keskmiselt 67 protsenti.

Selle aasta eksamisooritajatest ei ületanud 50-protsendilist lävendit 23,2 protsenti põhikoolilõpetajatest ehk 3254 õpilast, mis on mõnevõrra suurem kui koroonaeelsetel aastatel: 2017. aastal kukkus eksami läbi 11,8 protsenti, 2018. aastal 20 protsenti ja 2019. aastal 13,6 protsenti eksaminandidest.

Siiski viimasel kahel õppeaastal, kui lävendit olnud pole, on alla 50-protsendilise tulemuse saanud rohkem eksamisooritajaid kui sel aastal: 2022. aastal vastavalt 37,9 ja 2021. aastal 38,6 protsenti eksamisooritajatest.

Harno sõnul näitavad selle aasta matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused sellegipoolest, et noorte õppetulemused on jõudnud pandeemiaeelsesse aega ja tavapärane õppetöö on taastunud.

Siiski nentis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) riigikogu infotunnis, et kui selleaastase eksami läbikukkumisprotsent on madalam kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal, siis võrreldes koroonaeelsete aastatega on alla lävendi jäänud tulemuste protsent kõrgem ja see on probleem.

"See tõepoolest näitab seda, et meil on probleem," kinnitas Kallas. "Ma arvan, et seda ei saa ju keegi eitada – meil on probleem matemaatika õpetamisega ja mul on väga konkreetne ülesanne sellega tegelema hakata."

Kallas lisas, et plaanib süveneda, miks aasta-aastalt matemaatika lõpueksami tulemused halvenevad.

"Kas selle taga on see, et meil ei ole piisavalt matemaatikaõpetajaid, kas selle taga on see, et meil on kaasava hariduse puhul väljakutsed, kas selle taga on see, et me ei suuda tagada kõikidele lastele tegelikult eakohast matemaatikaõpet, sest meil on õpilüngad olnud seoses pandeemiaga? Ühesõnaga, me peame päriselt sellesse sisse vaatama," rääkis Kallas.