Tänavu kukkus 23,2 protsenti 9. klassi õpilastest matemaatikaeksamil läbi. Paljud on võtnud seda sõnumina, et tegemist on iganenud tavaga ja matemaatikaeksam ning põhikooli lõpueksamid üldiselt tuleks kaotada või teha ilma lävendita. Näiteks Eesti Õpilasliidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm kirjutas Eesti Päevalehes, et lõpueksam tuleks kaotada, sest "eksamite peale kulub iga aasta suur hulk ressursse, ent tulemused, mis me sealt saame, kajastuvad ka sisseastumiskatsetes.".

Leidub neid üheksandikke, kes said küll kutse tulla gümnaasiumisse õppima, aga gümnaasium võttis kutse tagasi, sest matemaatikaeksamil saadi alla 50 protsendi punktidest. Põhikooli lõpueksamid täidavad sisseastumiskatsetest erinevat eesmärki: eksamid annavad ülevaate õpilaste võimetest, nende eesmärk ei ole sõeluda välja, kas õpilane sobib kindlasse gümnaasiumisse või mitte.

Kuna gümnaasiumi sisseastumiskatseid on erinevaid, ei ole need tulemused hästi omavahel võrreldavad. Põhikooli lõpueksam on ülimalt vajalik, et saaksime parema pildi õpilaste matemaatikaoskustest, mida nad on üheksa aasta jooksul omandanud. Näiteks, kas meil üldse oleks hetkel arutelu matemaatika õpetamise kitsaskohtadest, kui meil ei oleks põhjapanevat statistikat eksamitulemuste näol?

Väga meeldiv oli lugeda, et haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnistas probleemi matemaatikaõppes ning on võtnud selle endale ülesandeks, et probleemi lahendada. Loodame, et see lubadus ei unune suve jooksul ära. 

Aga miks üldse matemaatikaeksam? Miks mitte teha kohustuslikuks näiteks füüsika, geograafia või hoopis muusika põhikooli lõpueksam?

Matemaatika ei kontrolli ainult trapetsi pindala ja ümbermõõdu valemi peast teadmist, tegelikult on vaja teada, kuidas õpitud teadmisi rakendada erinevates ülesannetes. Muidugi tuleb selgeks saada elementaarne arvutamine, geomeetria, protsentarvutus ja võrrandite lahendamine, sest need on tööriistad, milleta on igapäevases elus raske toime tulla.

Samuti on matemaatika rohkem mõtlemisoskus, seoste ja mustrite leidmise oskus, analüüsioskus, küsimuste küsimise oskus, olemasolevate vahendite ära kasutamise oskus, süstematiseerimisoskus. See tähendab, et matemaatika ei ole pelgalt rehkendamine ega pimesi uskumine, et asjad töötavad nii, nagu ette öeldakse. Kõiki neid oskusi on meil edasises elus vaja, saagu meist matemaatikaõpetajad või mitte.

Kas praegune matemaatika õppekava seda kõike õpetab? Pigem on lood vastupidised. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on põhirõhk algoritmide ja valemite päheõppimisel, tüüpülesannete lahendamisel. Kui üks samm meelest läheb, ongi kehv hinne kerge tulema.

Seetõttu vajab matemaatika õppekava hädasti ümber tegemist. Rohkem on vaja panna rõhku oma tööriistade kasutamise oskusele, analüüsile, seoste loomisele ja kriitilisele mõtlemisele. Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus ei ole vaid emakeeleõpetajate pärusmaa. Kui matemaatika õppekavas oleks rohkem loogikat ja põhjendamist, oleks ka kõigi teiste ainete tulemused paremad, sest saadakse aru, et väide "vihma sadas, järelikult nüüd on maa märg" ei tähenda sama, mis väide "maa on märg, järelikult sadas vihma".

Kui me keskenduks töökäskudes sõnadele "põhjenda", "tõesta", "miks", "kuidas", siis võiksime ka matemaatika õppekava mahtu vähendada, jättes sellest välja väga spetsiifilised või palju päheõppimist nõudvad teemad, mis teevad paljude õpilaste jaoks matemaatika raskeks.

Põhikoolis peaks matemaatika andma eelkõige tööriistad igapäevaeluga toimetulekuks, õpetama kriitiliselt mõtlema ning oma väiteid põhjendama. Selle jaoks on meil vaja pädevaid matemaatikaõpetajaid, kes oskavad luua õiget õhkkonda matemaatika õpetamiseks ning on heaks teejuhiks uute teadmistega tutvumisel ning nende kinnitamisel.

Seda probleemi ei lahenda ainult uued õpetajastipendiumid (näiteks Tartu Ülikoolis saavad matemaatika- ja informaatikaõpetajaks õppijad tuleval aastal 400-eurost erialastipendiumi). Peame toetama juba praegu koolides töötavaid õpetajaid nii parema palga ja mõistlike töötundidega kui ka ligipääsetava enesetäiendusvõimalustega.

Suur läbikukkumine tänavusel matemaatika põhikooli lõpueksamil vajab tähelepanu. Aga ärme arutle selle üle, et kas lõpueksamit on vaja, ning kas lävend on ikka õiges kohas. Mõtleme hoopis lahendustele, kuidas paremini toetada õpilasi ja õpetajaid ning milliseid matemaatikaoskusi on noorel tulevikus vaja. Pidagem meeles, et matemaatika on rohkem kui arvutamine.