Põhikoolide lõpueksamid plaanitakse tuua maikuusse

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on loonud õppimiskohustuse muutmise kava, mille tulemusel peab haridust omandama kuni 18. eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Selle tulemusena tuuakse ka põhikoolide lõpueksamid varasemaks, teatas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Kava kohaselt toimuvad 2024. aasta kevadel põhikooli lõpueksamid maikuu alguses, et tulemusi saaks kasutada sisseastumisel järgmisele haridustasemele.

Gümnaasiumite vastuvõtuperiood algaks seega 18. maist ning õppetöö kestaks pärast lõpueksameid edasi. Kallas selgitas ERR-ile, et see tähendab seda, et 18. maiks oleks juba põhikooli eksamite tulemused käes. Varem on põhikooli lõpueksamid toimunud juunis, pärast koolikatseid. 

"Muutuse eesmärk on see, et lapse vaatest oleks ühe kooliastme lõpetamine ja teise kooliastmesse sisenemine loogiline. Teiselt poolt ka see, et see periood muutub lühemaks noore inimese jaoks," ütles Kallas.

Ta lisas, et loodetavasti väheneb muudatuste tulemusel ka eksamite dubleerimine. Õpikohustuse pikendamise käigus on plaanis välja töötada ka ühine süsteem põhikooli lõpetamiseks ja uude õppeasutusse sisseastumiseks.

Praegu peaks esimene eksam aset leidma 16. aprillil ning see on eesti keele eksam neile õpilastele, kes õpivad seda teise keelena. Ülejäänud eksamid toimuksid pärast kevadist koolivaheaega.

"Lapse vaatest oleks ühe kooliastme lõpetamine ja teise kooliastmesse sisenemine loogiline. Teiselt poolt ka see, et see eksamiperiood muutub lühemaks noore inimese jaoks. Loodetavasti selle tulemusena väheneb ka eksamite dubleerimist, et ei ole ühtesid ja samu eksameid vaja samal ajal teha väga palju," rääkis Kallas.

"Meil on natuke mure sellega, et kui eksamite perioodi lühendada ajaliselt, siis õpetajate koormus märkimisväärselt suureneb. Meil on vaja läbi rääkida partneritega see, et me leiaksime sealt võimalikult optimaalse lahenduse, " ütles Kallas.

Lisaks valmistatakse HTM-is ette ka üleminekut e-eksamitele. Seda küll põhikooli lõpueksamite puhul eesti keeles (nii ema- kui võõrkeelena) ja inglise keeles, matemaatika eksam jääks paberile.

Ministri määrusel ajakava muutmiseks aga veel allkirja pole, dokument läbib kooskõlastusringi sel nädalal, lisas Kallas.

HTM-i andmetel ei jätkanud 2022. aasta sügisel oma haridusteed 654 põhikoolilõpetajat ja kutsekeskhariduse esimesel aastal katkestas õpingud ligi 20 protsenti õppuritest.

Algaval õppeaastal asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima hinnanguliselt 165 000 õpilast, mida on umbes 2000 lapse võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal. Sügisest alustavad tööd riigigümnaasiumid Tallinnas ja Narvas ning riik võtab üle Sillamäe ja Lüganuse vallalt viie kooli pidamise.

Õpilaste jaoks laieneb B-võõrkeele valik. Kui seni võis B-võõrkeele valikus olla ainult üks keel, siis algavast õppeaastast tuleb koolidel tagada, et õpilane saaks B-võõrkeele valikul valida kahe või enama keele vahel. Gümnasistidele muutub sellest õppeaastast kohustuslikuks ka riigikaitseõpetuse teoreetilise kursuse läbimine. Koolidele jääb aga vabadus määrata, kas riigikaitseõpetus on 10., 11., või 12. klassis.

Õpetajad on mures, millised teemad tulevad eksamile

Laulasmaa kooli matemaatikaõpetaja Agnes Kitti sõnul pole suures pildis eksamite varasemaks toomine halb mõte. Mure on aga tema sõnul selles, et õpetajad ei tea veel, missugused teemad eksamile tulevad ja missugused mitte.

"Niipalju küll ütles minister, et ega kogu materjali ei pea ju eksamil olema, tõepoolest ei pea, üheksa aasta jooksul on ju õpitud erinevaid asju, aga mis teemad välja jäävad, mina seda praegu ei tea, et oma ainekava ümber kohandada. Et see võiks olla õpetajal teada ja siis on juba see töö planeerimine kindla kava alusel siis," ütles Kitti.

Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on samuti suund põhikooli lõpueksamite ajakava muutmiseks õige, kuid nii kiire üleminek võib õpetajatele ja koolidele olla väljakutsuv.

"Ma usun, et enamus õpetajaid ja koole on seda meelt, et see suund on õige, nüüd küsimus ongi selles, kas see ei ole liiga kiire ja liiga natuke rapsides. Et võib-olla võtta see üks aasta veel ja vaadata seda, ja süsteemselt vaadata, et siis saaksid ka koolid ja õpetajad pikema perspektiiviga seda vaadata ja võib-olla ka õpetamist juba kaheksandas ja üheksandas klassis siis n-ö natukene diferentseerimist teha, et see oleks mõeldavam," sõnas Voltri.

Kallase sõnul otsitaksegi kooskõlastusringil võimalikult head lahendust kõigile osapooltele. "Eks meil on natukene mure sellega, et kui eksamite perioodi lühendada ajaliselt siis õpetajatel koormus nagu märkimisväärselt suureneb ja meil on vaja nüüd läbirääkida partneritega see, et me leiaksime sealt võimalikult optimaalse lahenduse."

Haridus- ja teadusministeerium jätkab algaval õppeaastal ettevalmistusi ka üleminekuks nii e-eksamitele kui ka eestikeelsele õppele. Idee järgi toimuvad ülejärgmisel õppeaastal, 2024/2025, eesti keele ja inglise keele eksamid elektrooniliselt, räägib Kallas.

"Ja eksamid viiakse läbi testide andmekogus ning paberil paralleelselt eksamit siis enam ei toimu. Paberile jääb matemaatika eksam, see hetkel e-eksamiks ei lähe," sõnas ta.

Eestikeelsele õppele ülemineku nõuniku Irene Käosaare sõnul tuleb 73 koolil, kes täielikult eestikeelse õppekava suunas liikuma hakkavad, nendel koolidel tuleb nüüd koostada tegevuskava, kus välja toodud tegevused ja plaanid, kuidas üleminekut alustatakse ja missuguste etappidega sajaprotsendiliselt eestikeelse õppekavani jõutakse. Samuti hakkab riiki praegustes vene-õppekeelega koolides korraldama tasemetöid.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Jane Saluorg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: