Metsa- ja rabapõlengud on peaaegu alati inimtekkelised. Pahatihti on tulekahju põhjustajad maastikusõidukid, millelt levinud sädemed süütavad kuiva pinnase alles siis, kui sõitja on piirkonnast lahkunud. Nii sai tõenäoliselt alguse ka üks Ida-Viru põlengutest, mida päästeamet hiljuti kustutama pidi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ida-Virumaal Alutaguse vallas kustutas päästeamet koostöös piirivalve lennusalgaga Puhatu järve ümber teist päeva rabapõlengut. Tuli polnud laialt levinud – sel hetkel viie hektari suurusel alal, kuid maastikutehnikaga ligi ei pääsenud.

"Lennusalgal on väga hea ja võimas lennuk olemas, millel on sellised sensorid peal, millega saab ka tulekahju või põlengu pinda hinnata ja määrata. See on küll mõeldud pigem reostuseseireks ja reostuse suuruse määramiseks, aga saab ka tulekahjude puhul seda ära kasutada väga hästi," rääkis politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht Rain Jõeveer.

Viimastel aastatel pole toimunud näiteks ulatuslikke ja pikaajalisi turbapõlenguid. Kuid need puhkevad, kui põuasel ajal rahvahulgad metsas ringi paarutavad.

Päästeameti päästetöö osakonna ekspert Kaarel Langemets ütles, et Konjus, Ida-Virumaal oli tulekahju, mis suure tõenäosusega sai alguse maastikusõidukist. "Kuival turbasel pinnal sõites see tolm koguneb väljalaskekollektoritele masinatel ja seal süttib põlema, kukub maha ja süütab pinnase," ütles Langemets.

Põlenguoht on traditsiooniliselt suur Ida-Virumaal, Läänemaal Nõva ja Vihterpalu kandis, kus kasvav noor mets kergesti süttib. Kuusalu ja Paunküla piirkond on tuleohtlik seoses puhkealade ohtrate külastajatega. Metsamaastiku põlenguid on tänavu olnud üle 600 – kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Ilmaprognoos lähiajal vihma ei luba.

"Tänasest on meil ka tuleohtlik aeg välja kuulutatud. Mis tähendab, et igasugune grillimine, lõkke tegemine ja suitsetamine on looduses keelatud," lausus Langemets.