Keskpanga teatel on inflatsioon aeglustunud, kuid püsib endiselt liiga kiire. Keskpank on seadnud inflatsioonieesmärgiks kaks protsenti.

Selle otsuse tagajärjel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär alates 21. juunist 4 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 4,25 protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,50 protsenti.

Viimati tõstis EKP intressimäärasid 4. mail ja siis samuti 0,25 protsendipunkti.

Keskpanga teatel kajastab otsus ajakohastatud hinnangut inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Keskpanga president Christine Lagarde'i sõnul on euroala majandus on viimastel kuudel stagneerunud. "Majanduskasv jääb lähiajal tõenäoliselt nõrgaks, kuid tugevneb aasta jooksul, mil inflatsioon aeglustub ja tarneahelate raskused leevenevad," ütles ta.

Keskpanga teatel püsivad hinnasurve näitajad kõrged, kuid võib täheldada mõningaid leevenemise märke. Eurosüsteemi eksperdid korrigeerisid oma inflatsiooniprognoosi juuniga võrreldes ülespoole, seda eelkõige käesolevaks ja tulevaks aastaks.

Eksperdid ootavad tänavu euroala inflatsiooniks 5,1 protsenti, tuleval aastal kolm protsenti ja 2025. aastal 2,3 protsenti.

Lagarde tõi välja, et sektoriti liigub euroala majandus erinevas suunas, tööstus nõrgeneb nii langeva nõudluse kui ka rahastamispiirangute tõttu, teenindussektor püsib aga tugev. Tugev püsib ka tööturg. "Aasta esimeses kvartalis lisandus pea miljon töökohta ja töötuse määr oli aprillis rekordmadalal 6,5 protsendi juures," sõnas ta.

"Energiakriisi leebudes peaksid valitsused toetusi viivitamatult vähendama, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurvet, mis nõuaks veel tugevamate rahanduspoliitiliste meetmete rakendamist," ütles Lagarde.

Lagarde märkis, et surve alusinflatsioonile püsib endiselt tugev. Inflatsiooni panustavad jätkuvalt edasi kanduvad mõjud energia hinnakasvust, peale pandeemiat taastunud nõudlus ning aina suuremat rolli mängib inflatsioonis palgasurve.

Kui vahepeal suuri muutusi ei toimu, jätkab keskpank intressimäärade tõstmist tõenäoliselt ka juulis, ütles Lagarde.

EKP nõukogu kinnitas, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist. Pandeemiamõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.

Baasintressimäärad on Euroopa Keskpanga peamine rahapoliitika kujundamise vahend.