"Ka meie oleme rehkendusi teinud. Kui tahta venitada ja võtta maksimumi, siis on võimalik venitada 10 kuni 11 tundi ühe eelnõu menetlemisega. Kui me korrutame selle kaheksa eelnõuga, on see 80 tundi ja rohkem kui kolm ööpäeva. See sõltub kõik opositsioonist," ütles Kivimägi ERR-ile.

Riigikogu juhatus tegi ettepaneku panna hääletusele see, et kõik menetluses olevad eelnõud erakorralise istungjärgu ühele istungile mahutada.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik ütles, et tal on kahju, et koalitsioon otsustas ühe suure erakorralise istungjärgu kasuks. "Seadus oleks võimaldanud ka inimlikku ajagraafikut, näiteks kümnest kümneni, 12-tunnised istungid, kolm kuni neli päeva järjest, kuni päevakord ammendub. Seda teed ei mindud, vaid taheti minna n-ö kurnamise teed, kurnates sellega nii opositsiooni kui ka koalitsiooni saadikuid," ütles Kiik.

Toomas Kivimägi sõnul annaks Kiige pakutud menetlemine täiendavaid võimalusi obstruktsiooniks.

"Riigikogu kodu- ja töökord näeb ette, et näiteks eelnõusid ja arupärimisi saab üle anda istungi alguses. Kui me teeksime neid igal päeval eraldi, ütleme 12 tunni kaupa, siis on ilmselge, et me iga päeva alguses taas tund aega kulutame protseduurilistele küsimustele ning eelnõude ja arupärimiste üleandmisele ja siis eraldi jälle juhatuse koosolek. Selles mõttes me taas kaotame aega. See on põhjus, miks me leidsime, et tuleb järjest teha ja me ikkagi ei tahaks suvetööle peale jaanipäeva jääda," lausus Kivimägi.

Tanel Kiik ütles samuti, et istung kestab tõenäoliselt kümneid tunde. "Ega meil ei ole mingit naiivset arvamust, et koalitsioon nüüd äkki meelt muudaks. Nad on näidanud kogu oma käitumisega nende kuude jooksul, et mingisugust
kompromissivalmidust ei ole, mingit soovi läbi rääkida ei ole. Nad soovivadki enne suve need ära teha, et selle võrra oleks sügisel, talvel juba lihtsam ja lootus on see, et siis suve jooksul rahvas rahuneb ja unustab kõik need maksutõusud ja lastetoetuste kärpimised, mis siin on ette võetud," rääkis Kiik.

Erinevalt Kivimägist ütles Kiik, et järgnevate päevade jooksul teeb opositsioon sisukat tööd. Suurem osa ajast kulubki eelnõu esitavalt ministrilt küsimuste küsimisele ning kõnedele, mida iga riigikogu liige võib pidada kaheksa minutit ühe eelnõu kohta.

Erakorralise istungjärgu teeb eriliseks seegi, et selle kokkukutsumiseks on vaja vähemalt 51 saadiku kohalolekut. See omakorda tähendab, et enne iga hääletust
ja neid hääletusi tuleb tõenäoliselt mitte ainult eelnõude, vaid ka mõne protseduuri kohta, nõuavad opositsioonisaadikud kohaloleku kontrolli. Ja siis peab koalitsioon valvel olema, et istung ootamatult ei lõpeks. Kuid ka opositsioonilt nõuab taoline kõnede, sõnavõttude, küsimustega venitamine korraliku distsipliini.

Kivimägi ütles, et obstruktsiooni eesmärgil esitatud arupärimistele vastamine ja eelnõude menetlemine jääb sügisesse ja pakkus välja, et nendele võiks vastata kirjalikult.

Tanel Kiige sõnul riigikogu töö- ja kodukorraseadus arupärimistele kirjalikult vastamise võimalust ei paku.

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus valitsuse ettepanekul esmaspäeval Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralise istungjärgu. Seitse päevakorras olevat eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega.