Lätis tegutsev Vene opositsiooniline väljaanne Meduza kirjutas pühapäeval Kremli allikatele tuginedes, et Jevgeni Prigožin püüdis Wagneri mässu ajal suhelda otse Vene presidendi Vladimir Putiniga. Putin aga ei soovinud Prigožiniga suhelda.

Täpselt enne Jevgeni Prigožini teadet Wagneri vägede tagasipöördumisest ilmnes, et Prigožiniga suhtleb Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko. Minski teatel lõpetasid Wagneri väed pealetungi Moskva peale Valgevene vahendamise tõttu. Samas Meduza allikate sõnul olevat Kreml Prigožiniga moel või teisel kõnelusi pidanud alates 23. juuni õhtust, mil Prigožin teatas kõigepealt oma "õigluse marsist". Prigožiniga olevat suhelnud nii Venemaa sõjaline juhtkond, presidendi administratsiooni töötajad, Vene Rahvuskaardi (Rosgvardia) juhtkond ning teised Prigožinile lähedal seisvad ametiisikud.

Jevgeni Prigožini nõudmised olevat samas olnud ebamäärased ja veidrad: Vene kaitseministri Sergei Šoigu eemaldamine, Wagneri asjadesse mittesekkumise lubadus ja rahastuse suurendamine. Samas ei olevat peale sellist mässu Vene poliitilises süsteemis kohta Jevgeni Prigožinile.

Meduza allikate sõnul Kremlis ja Vene valitsuses sai Jevgeni Prigožin tõenäoliselt aru, et ta ületas piire ning tema eduvõimalused on ebakindlad. Selleks hetkeks olid Wagneri üksused jõudnud Oka jõeni, kus Vene regulaarväed ning Vene rahvuskaardi üksused olid ehitamas esimest kaitseliini Wagneri vastu.

Meduza allikate sõnul jõudis Kreml peale Jevgeni Prigožini meelemuutust arusaamani, et Wagneri peatamiseks ei ole vaja verist kokkupõrget. Seega peeti temaga kõnelusi. Kremli poolt osalesid kõnelustes Vene presidendi administratsiooni ülem Anton Vaino, Vene julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja Vene Föderatsiooni suursaadik Valgevenes Boris Grõzlov.

Selle kõneluste pidamise grupi etteotsa pandi Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko. Mõnede Kremliga seotud allikate sõnul nõudis Jevgeni Prigožin, et kõnelustel osaleksid ka tippametnikud. Kuna Vene president Vladimir Putin ei soovinud Prigožiniga suhelda, siis ei olnud seetõttu palju alternatiivne. Ühe allika sõnul vajas Prigožin väärikat usaldusisikut, et väärikalt mängust väljuda.

Kremli allikate sõnul samas tundub, et Jevgeni Prigožin kaotas oma radikaalsete nõudmiste tõttu ning seetõttu pole tal Venemaale enam asja. Vene president ei andestavat sellist sammu. Allikate sõnul peavad pooled kõnelusi, et panna paika Jevgeni Prigožini uus positsioon, kuid tal ei ole edaspidi sama mõjuvõimu ega ressursse. Üks teine allikas lisas, et ei saa välistada ka muudatusi Vene kaitseministeeriumi juhtkonnas. Neid muudatusi ei olevat plaanis teha mitte Prigožini nõudmiste tõttu, vaid seetõttu, et kaitseministeerium ei suutnud oludele reageerida.

Meduza juhtis tähelepanu, et pole selge, kus asusid mässu ajal Vene kaitseminister Sergei Šoigu ja Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, kes pole kommenteerinud Prigožini juhitud Wagneri üksuste mässu.