"Kui eelmises riigikogu koosseisus väitlesime [maamiine keelustava] Ottawa konventsioonis osalemise üle, siis ikkagi midagi pole teha: jalaväemiin on oluline osa kaitseliinidest. See on odav ja tõhus – kui seda ka mõistlikult kasutada ehk siis koostada miinivälja passid ja kaardid – see kõik tegelikult on tehtav," sõnas Kunnas.

"Meie ju ka näeme, kui suure osa moodustavad miinid – kombineeritult nii tankitõrjemiinid, jalaväemiinid kõik koos –, Vene kaitseliinides ja kui raske on Ukraina poolel sellest läbi minna," lisas ta.

"Olgu kohe öeldud, et eriti jalaväemiinidel on omad puudused: kui me oma maad ära mineeriks, siis meil oleks pikaajaline probleem," sõnas samuti saates osalenud kaitseliidu peastaabiülem kolonel Eero Rebo.

"Hetkel, kus me oleme Ottawa konventsiooni all, oleme suurendanud oma tulejõudu ja oma olukorrateadlikkust. See sageli ongi küsimus, et milliseid riske võtta, kuhu suunata ka kaitseinvesteeringute raha ja selle üle käivadki siin eri koolkondade vaidlused. Maamiinid on tükina odavamad, aga me peame arvestama ka seda rinnet, mida me peame katma. Ja kui me vaatame siin miinipildujasüsteeme või siis näiteks suundlaenguid, siis need on inimese poolt kontrollitavad ja siin ongi see nii-öelda vaekausil, millise kaitselahenduse poole minna," rääkis Rebo.

"Põhimõtteliselt Vene pool [mineerib] niikuinii, see on ju selge. Me ei ole kobarmoona keelustamise konventsiooniga ühinenud ja kui me kasutame seda, siis kobarmoona osad lendavad laiali ja selle kohta ei teki mingit miinivälja passi. Siin on väga lihtne küsimus, kas on mingeid olulisi või pädevaid argumente, mis võiks ümber lükata selle, et me ei peaks jalaväemiine kasutama, kui Vene pool seda niikuinii teeb, siis tegelikult mingit olulist või pädevat argumenti tegelikult ei ole," arutles Kunnas saates.

Kunnase sõnul sõltub kõik sellest, kui professionaalselt Eesti seda teeb.

"Mul kaitseväe või Kaitseliidu professionaalsuses kahtlust ei ole, et nad ei suudaks korralikult miinivälja passi teha," lisas Kunnas.

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ning nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooniga on liitunud 163 riiki, sealhulgas kõik Euroopa riigid. Konventsiooniga ei ole ühinenud Venemaa, Hiina ja USA.