Hersoni linna sisenedes torkavad kohe silma koristustööd. Juuni alguses, kui Kahhovka pais õhiti, kerkis Dnipro jõgi üle kallaste ning uputas üle linna madalamad rajoonid.

"Peale vee taganemist koristame siin pidevalt juba teist nädalat. Me ei jõua kõike ära viia, inimesed toovad prahti aina juurde ja juurde. Koristad 100 meetrit ära, aga seljataha tekivad uued prügihunnikud. Vettinud mööbel visatakse lihtsalt välja. Tööd jätkub veel vähemalt kaheks nädalaks," kirjeldas munitsipaaltöötaja Jevhen.

Keegi ei tea, kui palju inimesi sai üleujutuse tõttu kannatada või kaotas oma vara, aga need arvud on kindlasti tuhandetes.

"Humanitaarbi on nii vähe, et sellest ei piisa. Puudus on töövahenditest, millega uputuse tagajärgi likvideerida. Inimestel on vaja labidaid, ämbreid, desinfitseerimisvahendeid. Vanurid soovivad kärusid, et prahti ära vedada. Eelkõige on vaja selliseid asju, eriti kummikuid," loetles vabatahtlik Natalja.

"Maja jäi üleni vee alla. Praegu läheme sinna kontrollima olukorda, mis üldse alles on jäänud, ja hakkame koristama," rääkis Oleksandr.

Herson jääb pidevalt ka tule alla. Esmaspäeval sai näiteks ühes majas surma 44-aastane Oleksii, tema naine Svitlana jäi leseks.

"Hakkasin teda rusude alt välja kaevama. Ta ütles: "Tolm lämmatab mind, mul on raske hingata". Ja need jäidki tema viimasteks sõnadeks. Siis ta jäi vait ja ma karjusin: "Aljoša, Aljoša!". Eemaldasin temalt rususid ja karjusin, et naabrid tuleks appi," meenutas Svitlana.

Põhiline jututeema on Hersoni linnas viimastel päevadel olnud see, kuidas Ukraina väed ületasid Antonivka silla juures Dnipro jõe. Sillapea loomine jõe vasakul kaldal võib ohustada kogu Vene sõjaväe tegevust Zaporižžja oblastis.

Hersoni elanikele pole aga Ukraina vägede edenemine veel leevendust toonud.

"Meie pihta hakati rohkem laskma. Terve öö tulistati. Meie väed läksid ju vastupealetungile. Nad läksid siit juba vasakule kaldale. Terve öö pommitati," rääkis Jevhen.

Hersoni oblast on alati olnud mitte ainult Ukraina, vaid ka terve Euroopa viljaait. Praegu julgevad seal ainult üksikud farmerid oma maid harida ja seda ainult seal, kus demineerijad on juba üle käinud.

"Peamine probleem ootab meid alles ees, Dnipro teisel kaldal. Siin nad kiirustasid. Seal oli neil palju aega, et korralikult mineerida ja välja mõelda meile üllatusi. Sellele lisandus nüüd see looduskatastroof, mis keeras kõik pea peale," rääkis demineerija Juri.

Oleksandri põllult korjas Juri meeskond teisipäeval ära üle 30 miini. Kui palju neid seal mulla all veel on, ei tea mitte keegi, aga põlluharimisega tuleb peale hakata.

"Tegeleme sellega, millega on võimalik tegeleda. Ülejäänu jääb sööti," sõnas Oleskandr ja tunnistas, et kardab, kuna põlluharimine on samas ohtlik.