Sõja 1558. päev: Ukraina tabas naftatehast Saratovis

Ukraina sõjavägi tabas 30. mai hilisõhtul droonidega Saratovi oblastis asuvat naftatöötlemistehast. Mujal Venemaal tabasid Ukraina droonid ka naftabaasi Matvejev Kurgani linnas Rostovi oblastis. Ukraina eitas Vene allikate varasemalt levitatud väiteid, mille kohaselt olevat Ukraina droon rünnanud Zaporižžja tuumaelektrijaama rajatisi.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 31. mail kell 22.58:
- Hersoni oblastis sai Venemaa rünnakutes viga kaheksa inimest;
- Dnipropetrovskis hukkus õhurünnakutes üks ja sai viga üheksa inimest;
- Zelenski ootab Witkoffi ja Kushnerit kahe nädala pärast Kiievisse;
- IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama;
- Zelenski: Ukraina sai õhutõrjesüsteemi IRIS-T jaoks uusi rakette;
- Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis tsiviilisikut;
- Ukraina tabas naftatöötlustehast Saratovis;
- Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.
Hersoni oblastis sai Venemaa rünnakutes viga kaheksa inimest
Ukraina lõunaosas asuvale Hersoni oblastile pühapäeval toimunud Venemaa rünnakutes sai vigastada kaheksa inimest, teatasid võimuesindajad.
Uudistekanali Ukrinformi andmetel teatas rünnakutest oblastiprokuratuur.
"Venemaa väed jätkasid oblasti asulate ründamist kasutades mitmelasulisi raketisüsteeme (MLRS), suurtükiväge, miinipildujaid ja droone," seisis avalduses.
"Venemaa agressiooni tagajärjel on saanud vigastada kaheksa inimest," lisati teadaandes.
Dnipropetrovskis hukkus õhurünnakutes üks ja sai viga üheksa inimest
Venemaa õhurünnakutes Dnipropetrovski oblastile hukkus pühapäeval üks naine ja veel üheksa inimest sai vigastada, edastas uudistekanal Ukrinform.
Ukrinformi andmetel teatas sellest Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Oleksandr Hanža.
"Üks inimene hukkus ja üheksa sai vigastada. Vaenlane ründas oblasti nelja rajooni ligi 40 korda kasutades droone, suurtükiväge ja üht lennukipommi," täpsustas ametnik.
Sõnelnõkove rajoonis asuvates Pokrovske ja Vasõlkivka kogukondades said kahjustada kortermajad ja sõidukid. Vigastada sai viis inimest, kelle hulgas kolm naist, kes viidi keskmise raskusastmega vigastustega haiglasse.
Nikopoli rajoonis sattusid tule alla Nikopoli linn ning Marhanetsi, Tšervonohrõhorivka, Pokrovske ja Tomakivka kogukonnad. Kahjustada said taristu, kool, elumaja, haldushoone, tankla ja sõidukid. 50-aastane naine hukkus ja neli inimest sai vigastada, kelle hulgas kaks meest, kes on raskes seisundis.
Venemaa vägede sihtmärgiks oli ka Hruživka kogukond Krõvõi Rihi rajoonis.
Zelenski ootab Witkoffi ja Kushnerit kahe nädala pärast Kiievisse
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäeval, et ootab USA presidendi Donald Trumpi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiiti Kiievisse umbes kahe nädala pärast.
Uudistekanali Ukrinformi andmetel tegi Zelenski vastavasisulise avalduse intervjuus CBS Newsile.
"Jah, me loodame, et nad tulevad Kiievisse. Loodan, et nad leiavad võimaluse tulla siia kahe nädala pärast. Aga vähemalt sellise sõnumi sain ma oma läbirääkimismeeskonnalt, kes ütlesid mulle, et neil olid kontaktid erisaadikutega. Nad ütlesid, et Steve ja Jared on valmis tulema Ukrainasse ja rääkima. Muidugi alati on "kui". Ja täna tähendab "kui" Lähis-Ida," ütles Zelenski, kui vastas küsimusele, millal ta viimati Trumpi rahusaadikutest kuulis ja kas nad tulevad Kiievisse.
IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama
ÜRO tuumaenergiaagentuur teatas pühapäeval viitega kohalikele ametnikele, et droon tabas Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama Lõuna-Ukrainas.
Venemaa vallutas Euroopa suurima tuumajaama 2022. aasta sissetungi esimestel päevadel.
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) postitas sotsiaalmeedias, et jaama Venemaa-poolne operaator teavitas neid laupäeval turbiinihoonet tabanud droonist, mis tekitas teadaolevalt seina augu.
Venemaa meedia vahendas riikliku tuumaenergiafirma Rosatom avaldust, milles süüdistati Ukrainat tahtlikus rünnakus. Selle väite lükkas Kiiev otsustavalt tagasi.
Jaam asub Lõuna-Ukrainas rindejoone lähedal. Moskva ja Kiiev on korduvalt süüdistanud teineteist rünnakutega tuumakatastroofi ohu tekitamises.
"Jaama vastu ega jaamast endast ei tohiks toimuda mingeid rünnakuid," tsiteeriti IAEA juhi Rafael Grossi sõnu agentuuri laupäeva hilisõhtuses sotsiaalmeediapostituses. "Tuumarajatiste ründamine on tulega mängimine."
Rosatom väitis, et drooni juhiti valguskaabli kaudu, mis välistas juhusliku tabamuse võimaluse.
"Täna oleme astunud sammu lähemale intsidendile, mis suure tõenäosusega mõjutab isegi neid, kes elavad kaugel Venemaa ja Ukraina piiridest," ütles Rosatomi tegevjuht Aleksei Lihhatšov Venemaa meediale.
Süüdistused tagasi lükanud Ukraina välisministeerium märkis oma avalduses, et neis puudub loogika.
"On arusaamatu, miks peaks Ukraina ründama omaenda tuumaelektrijaama, mis asub tema enda territooriumil ja mida ta püüab oma suveräänse kontrolli alla tagasi saada," teatas ministeerium. "Peame neid avaldusi järjekordseks okupeeriva riigi infooperatsiooniks."
Rosatomi sõnul tekitas rünnak masinaruumi seina augu, kuid ei kahjustanud põhiseadmeid.
Zelenski: Ukraina sai õhutõrjesüsteemi IRIS-T jaoks uusi rakette
Ukraina sai Saksamaalt õhutõrjeraketisüsteemi IRIS-T jaoks uue kanderaketi saadetise, vahendas portaal Unian president Volodõmõr Zelenski pühapäeval avaldatut.
"Saime uue IRIS-T kanderaketi. Täname Saksamaad jätkuva panuse eest inimeste kaitsmisse. Tänu sellisele tugevale toetusele on päästetud tuhandeid ja tuhandeid elusid. Kuid me vajame rakette ka selleks, et meie õhukaitsesüsteemidel oleks piisav võimekus Venemaa rünnakute tõrjumiseks," sõnas ta.
Zelenski lisas, et Rootsiga sõlmiti olulisi kokkuleppeid, täpsemalt uus toetuspakett, mis hõlmab Ukraina lennunduse tugevdamist Gripeni hävitajatega.
"PURL-programm – sel aastal on uusi panuseid. Me loodame nii USA kui ka oma Euroopa partnerite peale. Raketitõrje on üks Ukraina peamisi prioriteete," sõnas ta.
Sellega seoses märkis Zelenski, et ainuüksi sel nädalal lasid venelased Ukraina vastu välja üle 2300 ründedrooni, ligi 1560 liugpommi ja 108 erinevat tüüpi raketti.
Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis tsiviilisikut
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakutes üle Ukraina vähemalt viis inimest ja 37 sai vigastada, teatasid kohalikud võimud. Kõige rohkem tsiviilohvreid registreeriti Dnipropetrovski oblastis.
Dnipropetrovski oblastis sai Venemaa rünnakutes vigastada 12 inimest, neist 11 Nikopoli rajoonis ja üks Krõvõi Rihi rajoonis, ütles kuberner Oleksandr Hanzha.
Nikopoli rajoon satub regulaarselt Venemaa rünnakute alla, kuna see asub üle Dnipro jõe Enerhodari vastas, mis on olnud Venemaa okupatsiooni all alates 2022. aastast. Enerhodaris asub ka Zaporižžja tuumaelektrijaam, kus paiknevad Venemaa väed ja mida on kasutatud tuumaähvarduste hoovana.
Rünnakud toimusid ajal, mil Venemaa korraldas laiaulatusliku öise droonirünnaku Ukraina vastu. Õhujõudude teatel lasi Venemaa välja 229 drooni, millest 212 tulistati alla. Vähemalt 14 drooni jõudis sihtmärkideni 11 asukohas, samal ajal kui droonide allakukkunud rususud registreeriti viies paigas.
Zaporižžja oblastis hukkus Venemaa rünnakutes kaks inimest ja seitse sai vigastada. Donetski oblastis hukkus kaks inimest ja neli said vigastada, teatasid kohalikud võimud.
Venemaa väed ründasid Tšernihivi oblastis Koriukivka linna, tabades kohaliku ettevõtte parklat ja tappes ühe autojuhi, ütles kuberner Vjatšeslav Tšauss.
Venemaa ründas viimase ööpäeva jooksul Harkivi linna ning veel 15 linna ja küla Harkivi oblastis, vigastades 11 inimest, teatas kuberner Oleh Sõnehubov.
Sumõ oblastis said Venemaa droonirünnakutes vigastada kaks meest.
Hersoni oblastis sihtisid Venemaa väed viimase ööpäeva jooksul 36 asulat, sealhulgas oblastikeskust Hersonit, ning vigastasid ühe inimese, teatas kohalik sõjaväeline administratsioon.
Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist
Ukraina kaitsevägi eitas laupäeval Vene allikate levitatud väiteid, mille kohaselt olevat Ukraina droon rünnanud Zaporižžja tuumaelektrijaama rajatisi vahendas Ukrinform.
"Venemaa Föderatsioon kasutab Zaporižžja tuumaelektrijaama jätkuvalt tuumaväljapressimise ja infoprovokatsioonide vahendina. Okupatsioonivõimude levitatud teated Ukraina kaitsejõudude väidetava rünnaku kohta Zaporižžja TJ rajatistele on järjekordne katse diskrediteerida Ukrainat ja varjata omaenda kriminaalseid tegusid," öeldakse avalduses.
Ukraina sõjavägi rõhutas, et ei ole sooritanud ühtegi rünnakut Zaporižžja tuumaelektrijaama 6. reaktori vastu. Ukraina sõjaväelased tegutsevad rangelt kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega ja mõistavad täielikult tuumarajatiste läheduses toimuvate sammude tagajärgi, öeldakse avalduses.
"Alates 2022. aasta märtsist hoiab Venemaa Zaporižžja tuumaelektrijaama ebaseaduslikult sõjalise kontrolli all, muutes tsiviilotstarbelise tuumarajatise sõjalise taristu osaks. Vaenlane rikub nõudeid, paigutades tulejõusüsteeme viie kilomeetri raadiusse ning paigutades jaama territooriumile elektroonilise sõjapidamise seadmeid, relvi, sõjavarustust ja isikkoosseisu. Tuumaohutusküsimustega süstemaatiline manipuleerimine on osa Venemaa tuumaterrorismi poliitikast Ukraina ja rahvusvahelise üldsuse vastu," öeldakse avalduses.
Ukraina kaitsevägi märkis, et Zaporižžja jaam asub umbes 50 km kaugusel kontaktjoone maismaasektori piirist. Nikopol – lähim linn Ukraina kontrolli all olevatel aladel – asub endise Kahhovka veehoidla vastaskaldal, vähemalt 10 km kaugusel elektrijaamast. Agressor ei avalda tahtlikult kvaliteetseid fotosid ega videoid, mis väidetavalt näitaksid rünnaku tagajärgi.
Lisaks ei ole Ukraina relvajõududel nii suure tegevusraadiusega kiudoptilisi droone ega lõhkepäid, mis oleksid vajalikud Venemaa poole kirjeldatud kahjude tekitamiseks. Pealegi on Venemaa okupatsiooniväed ise paigaldanud tuumajaama ümber mitmekihilise suitsukatte, mis teeb füüsiliselt võimatuks, et ükski droon saaks märkamatult läbi pääseda. Venemaa poolt propageeritav versioon ei pea faktilise kontrolli all vastu.
"Ukraina kaitsevägi tegutseb täielikus kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega. Genfi konventsioonide I lisaprotokolli artikkel 56 keelab selgesõnaliselt rünnakud tuumarajatistele. Ukraina relvajõud järgivad seda sätet. Intsidendi ajal ei toimunud asjaomases piirkonnas mingeid aktiivseid lahingutegevusi ega relvade kasutamist," teatasid relvajõud.
Ukraina tabas naftatehast Saratovis
Kohalike elanikud postitasid sotsiaalmeediasse fotosid ja videod, kuidas Saratovi oblastis tõusevad rafineerimistehasest leegid. Linna kohal oli näha paksu musta suitsu.
Umbes kell 3 öösel kohaliku aja järgi hoiatas Saratovi oblasti kuberner Roman Busargin võimaliku droonirünnaku eest piirkonna vastu ning ütles, et õhutõrjesüsteemid võidakse aktiveerida. Hiljem teatas Busargin, et rünnak kahjustas tsiviiltaristut, kuid ei täpsustanud selle liiki ega asukohta.
Busargini sõnul ei saanud rünnakus keegi viga.
Rünnak näis toimuvat öö jooksul mitmes laines. Venemaa kaitseministeeriumi teatel tõrjus õhutõrje 216 Ukraina drooni kümne Venemaa piirkonna kohal, sealhulgas Saratovi oblastis, samuti okupeeritud Krimmi ja Aasovi mere kohal.
Saratovi naftatöötlemistehas toodab enam kui 20 erinevat naftasaadust, sealhulgas bensiini, diislikütust, kütteõli ja bituumenit. Ukraina kindralstaabi andmetel töötles tehas 2023. aastal ligikaudu 4,8 miljonit tonni toornaftat.
Mujal Venemaal tabasid Ukraina droonid väidetavalt ka naftabaasi Matvejev Kurgani linnas Venemaal Rostovi oblastis, teatasid Vene sotsiaalmeediakanalid.
Saratov on piirkonna oluline tööstuskeskus, mis asub umbes 150 kilomeetri kaugusel Kasahstani piirist ja ligikaudu 600 kilomeetri (370 miili) kaugusel Ukraina rindeliinist ida pool.
Saratovi rafineerimistehast on pärast Venemaa täiemahulise sõja algust tabatud mitu korda, viimati märtsis, kui ulatuslik droonirünnak põhjustas tehase tootmise ajutise seiskumise.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 364 060 (+1560)
- tankid 11,962 (+2)
- jalaväe lahingumasinad 24,657 (+14);
- suurtükisüsteemid 42,987 (+57);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1,819 (+6);
- õhutõrjesüsteemid 1,399 (+1);
- lennukid 436 (+0);
- kopterid 353 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 1,519 (+19);
- operatiivtaktikalised droonid 320,327 (+1,894);
- tiibraketid 4693 (+6);
- laevad/kaatrid 33 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 101,237 (+524);
- eritehnika 4,234 (+3);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Märten Hallismaa, Valner Väino
Allikas: Kyiv Independent, BNS, Ukrinform










