"Kõige kurvem on asja juures see, et kohalik omavalitsus, kes peab olema riigi partner ja on riigi partner, saab oma partneri poolt petetud ja kohalik omavalitsus peab oma riigi kaebama kohtusse," võttis olukorra kokku Räpina vallavanem Enel Liin.

Tema juhitud vald pöördus õiguskantsleri poole seetõttu, et kahe päeva pärast, 1. juulil jõusutva hooldereformi tingimustes ei ole neil piisavalt raha vallaelanike hooldekodu kohtade osaliseks kinnimaksmiseks. Sotsiaalministeeriumis valminud arvutustabeli järgi saab Räpina vald riigilt tuge veidi alla 400 euro, samas kui reaalselt oleks vaja umbes 1000 eurot inimese kohta kuus, ütles Liin. Näiteks Haljala vald saab üle 1400 euro toetust.

"Meie murekoht number üks on omavalitsuste ebavõrdne kohtlemine. Meile on see arvutus absoluutselt arusaamatu ja see paneb meile väga suure eelarvekoormuse, millega me ei ole mitte kuidagi arvestanud ja me ei saanudki sellega arvestada, sest on ju kogu aeg räägitud, et riik katab need kohustused, mis hooldereformiga omavalitsustele pannakse," rääkis Enel Liin.

Õiguskantsler Ülle Madise viitas kohtulahendile, kus riigikohus leidis, et riiklikult antud ülesannete täitmiseks ei pea omavalitsus kasutama raha, mis on ette nähtud tema enda kohustusteks.

"Kui Räpina vallavolikogu asub seisukohale, et Räpina vallale pole sotsiaalhoolekande seadusega pandud ülesannete täitmiseks piisavalt raha ette nähtud, võib volikogu taotleda põhiseaduslikkuse järelevalvet otse riigikohtult. Riigikohtu ainupädevuses on otsustada, kas riik on rikkunud põhiseadust," seisab õiguskantsleri vastuses.

Kuigi riigikohtule taotluse esitamise kohta peab otsuse tegema Räpina vallavolikogu, kinnitas Liin, et selline kavatsus vallal kindlasti on. Püütakse kaasata ka teisi omavalitsusi, sest ainuüksi Kagu-Eestis on veel hädas valdasid, näiteks Antsla, Kanepi ja Setomaa.

Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp ütles Lõuna-Eesti Postimehele, et Rae ja Antsla vallas on hooldekodus olevaid inimesi sama palju, aga Rae vallale eraldatakse 2024. aastal 380 000 eurot, samas kui Antsla vallale 220 000 eurot.

Ministeerium: omavalitsusi koheldi võrdselt

Väidetavalt on sotsiaalministeerium kohtumistel linnade ja valdadega tunnistanud, et arvutused ebaõnnestusid. Ministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Meeli Tuubel selgitas, et rahajaotuse erinevus tuleneb sellest, et arvestati kogu vanemaealist elanikkonda selles omavalitsuses.

"See tähendab, et kõiki omavalitsusi koheldi võrdselt. Kui mõnes omavalitsuses võis mingisugusel põhjusel olla rohkem inimesi hooldekodudes, kui me selle mudeldatud keskmise järgi arvestasime, siis järgmiseks aastaks on meil plaanis tõepoolest seda valemit ümber vaadata. Ajutise üleminekumeetmena võtame ka arvesse neid omavalitsusi, kus on mingisugusel põhjusel rohkem inimesi hooldekodus," ütles Tuubel.

Tuubeli sõnul ei saa öelda, et senise jaotusvalemi valik ei olnud õige, sest see oli ministeeriumi teadlik otsus.

"Me ei tahaks anda sellist valesõnumit, et riik toetab ainult neid inimesi, kes hooldekodusse lähevad. Tegelikult me tahaksime toetada pikaajalise hoolduse süsteemi, et neid omavalitsustele lisanduvaid vahendeid kasutatakse enam kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks," selgitas Tuubel.

Arvutuskäike võidakse üle vaadata

Juba eelmisel aastal otsustati, et sel aastal saavad omavalitsused kokku riigilt ligi 40 miljonit eurot hooldereformiks. Järgmisel aastal on see summa 57 miljonit eurot.

"Sellised pikaajalised riigipoolsed eraldised on arvestatud vähemalt neljaks aastaks. Võib-olla põhjendatud juhtudel võib järgnevatel aastatel leida võimalust raha juurde eraldamiseks, aga pigem me vaataksime nende omavalitsuste kaupa täpselt üle, mis need põhjused on, miks tundub, et raha tuleb puudu," rääkis Tuubel.

Ta selgitas, et selle aasta 40 miljonit eraldati arvestusega, et sellest 28 miljonit kulub otseselt hoolduskulude tasumiseks ja ülejäänu peaks jääma reformi ettevalmistuskuludeks, aga ka kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks.

"Me peame ikkagi hästi konkreetselt sisse minema omavalitsuse kaupa, et mis põhjus see on, miks juba 2023 jääb raha puudu. Me oleme valmis neid arvutuskäike üle vaatama ja meil on ka individuaalseid kohtumisi omavalitsustega," tunnistas Tuubel.

Kui Räpinale lisaraha ei tule, peab vald leidma kärpekohti.

"Me peame kokkuhoiu leidma kusagil oma eelarve sees poole aasta jooksul, võib-olla isegi viimase kolme kuu jooksul, kui enamik eelarvega kinnitatud kulutusi on juba tehtud. Sellist raha kärpida kolme kuu jooksul tähendab ülisuur pingutust, kui mitte öelda, et see on võimatu," rääkis Liin.

Nagu öeldud, pole Räpina ainsana hädas. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kirjutas, et pealinn vajaks reformi täideviimiseks ligi 9,5 miljonit eurot rohkem, kui riik maksab. Tartul on puudu kolm miljonit, Saaremaa vallal kaks miljonit ja Pärnu linnal miljon eurot.

Enel Liin ütles, et räägitud on ka sellest, kuidas puudujääv osa tasandatakse tasandusfondist, kuid Räpina valla hinnangul on see võimatu, kui just ei muudeta tasandusfondi arvutuslikke aluseid ja valemeid.

Vald peab maksma 300–1000 eurot inimese pealt

Hooldereformi üks eesmärke on muuta hooldekodu koht inimesele taskukohasemaks, nii et see oleks pensioni eest kättesaadav. Liin juhib aga tähelepanu, et riigi toetuse arvestamisel on võetud arvesse Eesti keskmist pensioni, kuid kagueestlaste pension on 100 või isegi enam eurot keskmisest väiksem.

"Aastate jooksul on Põlva-, Võru- ja Valgamaa olnud palga jõukuse poolest Eesti tagumise otsas, see tähendab, et inimeste pensionid ei ole saanud kujuneda keskmise pensioni suuruseks."

Räpina vald parasjagu hindab üldhooldekodu kohale laekunud avaldusi, kus vaadatakse inimese hooldusvajadust ja hooldekodule kvalifitseerumist.

"Meie arvutused näitavad, et peaaegu mitte ükski klient ei tule selle eraldisega toime, mis riigi poolt meile määratud on," ütles Liin. Eelneva päeva jooksul läbi vaadatud 20 avalduste puhul oli maksimaalne puuduolev summa 1000 eurot, väikseim 300 eurot, mis tuleks vallal oma taskust juurde maksta.

Liin rõhutab, et hinnanguliselt 80 protsenti hooldekodu elanikest on täielikult omavalitsuse ülalpidamisel. Räpina vald maksis eelmisel aastal hooldekodus viibivate vallaelanike eest suurusjärgus 100 000 – 150 000 eurot. "Kui järgmisel aastal tuleb pool miljonit lisaeurot, siis ei ole tegemist mõistliku omavalitsusele pandud rahalise kohustusega. Kuskilt tuleb väga suur viga," ütles Liin.

Piirmäärasid pole ja andmed segased

Kõikidel juulikuu hooldekoduarvetel aga ei pruugi veel olla omavalitsuse osalust maha arvestatud, sest osa omavalitsusi ei ole otsustanud, millises mahus nad iga hooldekodu koha eest maksavad. Selle piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et teenuse saajale oleks sellise hinnaga hooldekodu koht kättesaadav vähemalt mõnes üldhooldekodus.

Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalituse nõustamistalituse teenusejuht Mart-Peeter Erss ütles, et 61 omavalitsust on piirmäära kehtestanud, omavalitsusi kokku on aga 79.

"Üks omavalitsus on ka teatanud, et ta ei kehtestagi, kuna reformi mõtte kohaselt peaksid nad selle kulu kinni maksma ja siis nad maksavadki."

Kui juulikuu arvet ei jõua omavalitsus rahastada, siis sellest midagi katastroofilist ei juhtu, sõnas Erss.

"Sellisel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud rahastamisotsuse jõustama tagasiulatuvalt ning tegema koostöös hooldekoduga tasaarvelduse."

Segadust on veel ka andmetega, sest kõik hooldekodudes viibijad ei ole riiklikus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR. Lindade ja valdade liit ütleb, et andmebaas ei ole e-riigile kohaselt kasutatav.

"Me oleme natukene andmete puuduses," tunnistas Meeli Tuubel, "sest osa inimesi on pöördunud hooldekodusse ise ja kuigi hooldekodu pidaja peaks tegema selle kohta kande ka STAR-i, võib tõdeda, et kas need andmed ikkagi kanti sinna, kas need on õige kvaliteediga, kas sealt on inimesed maha võetud… Seetõttu ei ole võib-olla see pilt päris täpne."

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ütles paar nädalat tagasi riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, kuidas suure segaduse tekitas see, kui omavalitsustelt küsiti infot hooldekodudes olevate isikute kohta. Nende andmetel on hooldekodudes 1000 inimest rohkem kui riik arvestas hooldekodude enda esitatud arvude põhjal. Jõgi sõnul proovis sotsiaalkindlustusamet eri registrite ühendamise kaudu andmed ise välja võtta ning sai sama suurusjärgu, nagu oli hooldekodude esitatud arv.

Nii Tuubel kui ka Erss leiavad, et nüüdse reformi käigus saavad ka STAR-i andmed korda.

Reformiga kiirustati ja anti vale sõnum

Enel Liin leiab, et kui tahe on olemas, küll siis ka raha leitakse, hoolimata sellest, et raske majanduslik olukord on kõikides valdkondades. "Võib-olla siis oleks pidanud seda reformi ikkagi pikemaajaliselt ette valmistama, mõtlema, kaaluma ja koguma andmeid, et mis on hetkeseis tegelikult, mitte ülepeakaela hõisata, et vot, 1. juulist on see tehtud. See reform ei ole mitte kaugeltki tehtud."

Veel on tema meelest riik andnud inimestele vale sõnumi, lubades hooldekodu kohta pensioni eest.

"Meil puudub ülevaade, kui palju tegelikult on hooldekodus inimesi, kui palju tegelikult inimesi vajab veel hooldekodu kohta ja milline on riigi võime maksta pensioni ja hooldekodu vahe kinni, et see lubadus, et igale inimesele pensioni eest hooldekodukoht saaks tegelikult täidetud."

Lisaks on riik seda sõnumit edastades tema meelest unustanud, et hooldekoduteenusele on päris suured järjekorrad, mille muutumist ei suuda keegi prognoosida.

"Üldpilt hooldekodukohtade kättesaadavuse osas, eriti kuu ja isegi aasta lõikes eriti ei muutu," sõnas Liin.