Üks odavamatest hooldekodudest Eestis on Nõos, kus kohamaks on 1090 eurot kuus. Juhataja Ene Aruse sõnul on seal hooldusreform oma eesmärki täitnud.

"Lähedased on tegelikult praegusel juhul meie hooldekodus teenuse rahastamisest vabad või nad ei pea teenust rahastama," ütles Arus.

Kui suur summa kohatasust inimesele hüvitatakse, määrab omavalitsus. Näiteks Nõos on piirmäär 650, Peipsiääres 400 ning Tartu linnas 760 eurot.

"Võrreldes enne hooldereformi ja praegust aega, kindlasti inimesed on hakanud rohkem tooma hooldekodusse oma lähedasi. Just sellega seoses, et nendel ei ole enam nii suurt maksukohustust. /.../ See reklaam, siis jutt oli ju, et pensioni eest saab hooldekoju, see ei ole päris nii. Mingi osa jääb lähedase maksta," rääkis Kambja valla Aarike hooldekeskuse hooldusjuht Katrin Mets.

Kanepi valla kolmes hooldekodus ulatuvad hinnad 1200 kuni 1550 euroni. Vald tasub sellest maksimaalselt 630 eurot.

"Kui me vaatame enne hooldusreformi jõustumist, siis need kohatasud jäid 900 euro juurde. Nii meil kui ka kõikidel teistel. See hooldusreform andis, jah, hinnatõuke, mis kogu selle valemi pea peale tõukas. /.../ Lihtne turumajanduse loogika, et kui turule antakse raha juurde, siis loomulik, et ettevõtte omanik tahab maksimeerida kasumit," ütles Kanepi vallavanem Mikk Järv.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul oli erahooldekodude hinnatõus oodatav. Aga üllatusena kahekordistasid kohatasusid ka omavalitsusele kuuluvad hooldekodud Räpinas ja Tallinnas.

"On põhjendatud energiakulu tõusuga ja muude investeeringutega, kuid kuna üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse teenus ja selle kättesaadavus peab olema tagatud, on riigi poolt väga keeruline öelda, kas Räpina vald kaalus ka seda, et see teenus osutub mittekättesaadavaks osadele peredele," kommenteeris sotsiaalkindlustusameti nõustamistalituse juhataja Evelyn Kaasik.

Räpina vald on otsustanud kohatasust maksta 475 eurot. Nii peab keskmist pensioni saav Räpina hooldekodu elanik välja maksma rohkemgi kui enne reformi.

"Kuna on äriühinguga tegemist, siis päris detaile ma kommenteerida ei saa. Räpina haigla näol on tegemist ühendatud haiglaga, kellele kehtib ka kollektiivleping ja sellest tulenevalt erinevad palgatingimused, meie asutuses kehtivad need kõigile. /.../ Ja veel nii palju, et kuna on tegemist Räpina vallale kuuluva AS-iga, siis kohalik omavalitsus ei ole seni küll seda nõudnud, et peame omanikule dividenditulu teenima. Seal ei ole mingisugust õhku sees," rääkis Räpina haigla juht, vallavolikogu esimees Peeter Sibul.

Enamik hooldekodudest põhjendab hinnatõusu energiakulu ja hooldajate palgatõusuga. Sotsiaalkindlustusameti sõnul tõsteti aga kohatasusid just koos reformi jõustumisega.

"Kui ajalooliselt on hindu tõstetud 1. aprillil, siis kui tõusevad pensionid, siis nüüd venitati veel neli kuud. Need on omavahel seoses. Eks iga inimene saab ise vaadata, kui palju see hinnapakett on muutunud tema piirkonnas," ütles Evelyn Kaasik.