"Tegelikult on ikkagi niimoodi, et kui valitsus oma programmi realiseerib, siis selle realiseerimise eest ju vastutab valitsus ja peaminister – ta peab leidma viisid, kuidas ta saab seda teha ja et ta saab seda teha ka jätkusuutlikult," ütles Kaljulaid Vikerraadio saates "Uudis +".

"Ma tegelikult väga elan kaasa ja loodan, et Kaja Kallas peaministrina võtab selle vastutuse need läbirääkimised teiste erakondadega pidada ja jõuda sellisele rahumeelsele lahendusele. Iseasi on see, et see muutub muidugi järjest keerulisemaks, mida sügavamale sa oled ennast kaevanud sinna kaevikusse," rääkis Kaljulaid, viidates ootusele, et peaminister alustab vastasseisu leevendamiseks kõnelusi teiste erakondade juhtidega.

Kallas võiks algatada dialoogi

Kaljulaid leidis, et peaminister Kallas võiks algatada dialoogi nii teiste erakondade juhtidega kui ka selgitada täpsemalt rahvale oma poliitikat.

"Peaministri endal on ju võimalus paluda kõikidel erakondade esimeestel kokku istuda ja öelda, et arutame nüüd selle asja läbi, teeme seda kõik koos - kõik esimehed koos, võtame juurde parlamendifraktsioonide juhid, parlamendi juhtkonna ja arutame kõik koos, kas või kaks nädalat. Küllap me leiame selle lahenduse. Vähemalt midagi sellist ma nagu ootaks, et suvel, vaheajal on võimalik äkki teha ja natukene ikkagi mõelda ka selle peale, et Eesti riigikogu peab toimima nii, et inimesed ei oleks iga päev kas pettunud või lõbustatud sellest, mis seal toimub," rääkis ta.

"Kallasel on kõik võimalused ise algatada selline dialoog ja seadagi eesmärgiks uuesti riigikogus töörahu taastamine, tegemata seda nii, et me peame hakkama töö- ja kodukorra seadust muutma, kõiki auke kinni toppima. Sest et kui arutelu ruum on kinni topitud, siis ei ole ju riigikogu nagunii enam aruteluvõimeline," leidis ta. "Ma ei näe ühtegi teist teed sellest välja, kui rääkida ja ka selgitada. Siin ma tegelikult olen võrdlemisi selgelt Andrus Ansipiga ühte meelt, et selgitamine on ainus tööriist, mis peaministril tegelikult on."

Samuti oleks tema hinnangul oluline otsuste selgitamine rahvale: "Kui valijad saavad aru, mis otsuseid ikkagi langetatakse ja miks: et kui parandad maksusüsteemi, mis on minu arvates väärikas eesmärk – see maksuküür on tegelikult veider asi ja tõepoolest oleks parem, kui iga juurde teenitud euro pealt oleks maks ikkagi sama, mis eelmise euro pealt, mitte see maksuküüru variant – siis ei saa öelda, et sa oma muudatustega põhiliselt parandad eelarve tasakaalu, kui sa seda ei tee."

Ta viitas ka eurole ülemineku eel tehtud valusatele otsustele, mida rahvas aga tänu nende otsuste mõistmisele siiski aktsepteeris ning valis Reformierakonna uuesti võimule tagasi.

Terav vastandumine ohustab riigi stabiilsust

Kaljulaid osutas ka sellele, et tähtsamate otsuste sidumine usaldushääletusega ning opositsiooni seisukohtade täielik eiramine võib viia olukorrani, kus iga valitsusvahetuse järel hakkab uus koalitsioon kõiki varasemaid otsuseid ümber tegema: "Küsimus on selles, kas see on pikaajaliselt jätkusuutlik, et Eesti poliitika on üliheitlik, et maksusüsteemis ei ole mingisugust stabiilsust, majanduskeskkond kogu aeg muutub, ettevõtted peavad kogu aeg sellega kohanema. Siis see, mida me näeme, on lihtsalt see, et Eesti hakkab konkurentsis naabritele ja konkurentidele alla jääma."

"Me kindlasti ei taha jõuda sellisesse olukorda Eestis, kus iga uus ametisse tulev valitsus lööb täielikult jälle segi meie maksusüsteemi," lisas Kaljulaid.

Endine riigipea hoiatas, et Eesti senine edu ei ole tulnud iseenesest ning selle võib halbade poliitiliste otsustega ka ära rikkuda.

"Me ei saa praegu hinnata, kui palju on meie majanduse halvas käekäigus süüd halval konjunktuuril, mis varjab seda, et ka mõned meie enda otsused võivad sinna viia. [Kahjuks võib juhtuda, et] 10–15 aasta pärast vaatame, et kuidas juhtus nii, et Läti läks meist majanduskasvuga mööda ja siis tuleb tunnistada, et täpselt nii, nagu see senine edu on heade otsuste tulemus, on see siis halbade otsuste tulemus. Aga heitlikkus majanduskeskkonnas on kindlasti asi, mille peale võib kergemat sorti mürki võtta, et see head ei tee investeeringute kaasamisel," tõdes ta.

Kaljulaid kritiseeris ka Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) teineteisele vastandumisel põhinevat poliitikat: "Kogu see mäng teenib minu jaoks üha vähem Eesti pikaajalisi eesmärke ja ma olen väga mures, mina ei suudaks seda mängu niimoodi mängida. Isegi kui see minu erakonnale toob punkte, ma ei suudaks niimoodi mängida, mõtlemata sellele, mis toimub Eesti inimestega Eesti elus ja mis on see pikaajaline perspektiiv. Kui me jäämegi kinni sellisesse üliägedasse toksilisse poliitilisse dialoogi, mis ei ole sisuliste argumentide ümber, siis me ei saa Eesti elu edendada. Ja veel kord – ega siis see, et meil läheb hästi, ei ole kuidagi loodusseadus, vabalt võib minna ka halvasti. Igal riigil, tema valitud esinduskogul on õigus teha otsuseid, mis teeb selle riigi elanike elu halvemaks, rikub ära selle riigi majanduskeskkonna – see on nende demokraatlik õigus."

Maksumuudatused võiks aidata vaesemaid

Kaljulaidi hinnangul võiks koalitsioon tunnistada, et praegu otsustatud maksumuudatused tabavad valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi ning jõukamate inimeste tegevuste toetamise asemel võiks vaadata, kuidas vaesemaid aidata.

"Mis puudutab maksuküüru, siis seal minu arvates oleks üleüldse võinud kogu seda maksupaketti vaadata tervikuna natuke ka sedapidi, et võib-olla ei oleks olnud valus näiteks jätta käibemaks tõstmata, tõsta tulumaks 24-le või 23-21 protsendile, et oleks natuke selgem see, et olukorra parandamine käib tõepoolest keskklassi ja vähem teenivate inimeste nimel," rääkis ta.

Kui aga nüüd on maksuotsused tehtud, tasuks tema hinnangul vaadata, kuidas vaesemate olukorda leevendada.

"Võib-olla oleks nüüd mõistlik kõik koos maha istuda ja arutada, mis on need meetmed, kuidas me saame väiksemate sissetulekutega inimeste elu kuskilt teisest kohast parandada. Ma mõtlen näiteks kasvõi – need võivad olla väiksed sammud, aga need on sümboolse tähendusega – näiteks päikesepaneelide omanikele tuleb meil varsti patarei ostmise toetus, eramajade omanikud saavad majade korda tegemise toetust. /---/ meil on ka kastirataste toetus ja elektriautode toetus ja kõik need teised asjad, mis ei aita tegelikult neid inimesi, kes elavad suurtes kortermajades Tallinnas ja mujal ja need kortermaju ei ole korda tehtud," rääkis ta.

Ehkki ressursse ei jätku kõigile, lähevad sellised toetused ju jõukamatele, viitas Kaljulaid.

"Näiteks minu arust oleks üks hästi hea leevendav meede see, et me võtame maha pinge, et korteriühistud peavad kandideerima sellele napile ressursile, millega maju soojustada. Et võtame vastu sellise programmi, et järk-järgult koostöös pankadega, Kredexiga teevad ühistud kõik korterelamud korda, et korterelamutel on võimalik moodustada järjekord, saada teada, millal see tegevus jõuab nendeni. See oleks üks meede, mis kindlasti aitab neid inimesi, kes ei kuulu Eestis jõukamate hulka, sest tänaseks enam nendes suurtes magalarajoonides ei ela valdavalt sellised inimesed," rääkis Kaljulaid.

Tema sõnul sobituks selline meede ka Eesti muude eesmärkidega ning teeks paljude inimeste elu paremaks ja aitaks leevendada pinget, mis on tekkinud seoses sellega, et käibemaksu tõus mõjub valusamalt väiksema sissetulekuga inimestele.

"Olles ka ise sotsiaalselt liberaalne, küll majanduslikus mõttes konservatiivne, ma ei toeta ka astmelisi maksusüsteeme ja mulle iseenesest see poliitika, mida see valitsus viljeleb, võiks sobida, aga ma teeksin seda tasakaalustatumalt. Ma ei tõstaks käibemaksu ja tõstaks tulumaksu kiiremini, et inimesed sellest maksuküüru kaotusest hakkaks kaotama natuke varem kui 8000-eurose sissetuleku juures," lisas ta.

Kaljulaid tunnustas Ratast

Kaljulaid väljendas arvamust, et valija mäletab seda, kes praeguses koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisus on püüdnud tasakaalukaks jääda ning tunnustab seda valimistel, viidates otsesõnu Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele.

"Ma arvan, et valija valib järgmine kord, kui meil tulevad valimised – ükskõik kas korralised või erakorralised – päris palju seda, keda nad usuvad, et ta on selles olukorras suutnud jääda viisakaks, tõusta sellest olukorrast kõrgemale ja pakub lootust, et ta suudab ka teistega läbi rääkida. Ma olen muide ühte meest märganud, ühte erakonda, kes püüab sinnapoole, et jätta valijale mulje, et just tema on see, kes suudab olla see, kes ei lange samale tasemele, ei esita tuhandeid ettepanekuid, ei karju saalis."

Küsimusele, kellest ta räägib, vastas Kaljulaid: "Jüri Ratasest, Keskerakonnast – nemad on ära tabanud, et tõenäoliselt järgmistel valimistel valija otsib seda parteid, seda poliitikut, kes suudab sellest maadlusest tõusta kõrgemale."

"Ma ei taha üldse öelda, et Kaja Kallas peaks olema mures, et järgmised valimised võidab Keskerakond, aga ma tahan lihtsalt seda öelda, et ma näen, et mõned poliitikud juba näevad seda trendi, et inimesed tõenäoliselt otsiksid täiskasvanud poliitikuid. Ja see muutus hakkab vaikselt toimima ja enne valimisi kindlasti saab just sellest üks valimiste peateemasid: kas te üldse suudate, näidake, tõstke käsi püsti, kes teist suudab koostööd teha ja läbi rääkida. Ja mitte ainult samameelsetega, vaid ka teistega. Pendel käib servast serva ja ma arvan, et valija karistab ära selle olukorra," rääkis ta.

Kaljulaid tõi ka välja kunagise riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnad, et riigikogu puldist kõneleb iga inimene "ainult ja ainult oma rahvaga".

"Nüüd ma olen aru saanud, et see ei olnud mitte ainult praktiline soovitus, vaid see oli ka kaitsekilp tegelikult peaministrile ja teistele ministritele – kui sa jääd alati viisakaks, kui sa tõused sellest olukorrast kõrgemale, kui sina ei lange samale dialoogitasemele, siis on sul kergem sellest olukorrast välja ujuda, kergem seda olukorda rahvale seletada kui mitte enda loodut. Nii et sellel Eiki Nestori soovitusel oli tegelikult väga-väga sügav sisu ka taga, lisaks sellele, et see lihtsalt viisakas on," tõdes ta.

Lisaks oli pikas intervjuus juttu energeetikast, maailmanäitusel osalemisest, samasooliste abielu õigusega seonduvast.