Nagu ikka algavad suured murrangud väikesest asjast. Saksamaal sai selleks tilluke Sonnebergi kreis Tüüringi liidumaal, kus paari nädala eest valiti piirkonna koordinaatoriks AfD poliitik. Kuigi tegemist oli ääremaa kreisi tühiste valimistega saabusid seda kajastama mitte üksnes Saksamaa, vaid ka USA, Jaapani ja Austraalia suured telekanalid. Nad tahtsid näha kas tõesti värvub esimene Saksamaa kreis "pruuniks."

AFD poliitiku Robert Sesselmanni mäekõrgune võit Saksamaa ühes väiksemas kreisi ringkonnavoliniku valimistel muutis sündmuse nädalateks riigi kõige tähtsamaks uudiseks.

Raske raha eest maalitud koll

Aastate jooksul on Saksamaa erakonnad ehitanud tugeva tulemüüri enda ja AfD vahele. Nüüd oli sellest ootamatult esimene kivi välja löödud.

Erinevalt Eestist on Saksamaal saanud parempoolsusest sõimusõna, sest seda seostatakse natside ja paremradikaalidega ning erakond AfD (Alternativ für Deutschland) on selle maine kehastus.

Berliini Vaba ülikooli professor Klaus Schroeder on näidanud, kuidas see käis ja kui palju on maksma läinud. Professor Schroederi sõnul on Saksamaa vasakpoolsetel õnnestunud võrdsustada "parempoolsus" paremäärmuslusega ning muuta paremäärmusluse vastane võitlus "parempoolseks võitluseks"¹: "See ei puuduta vaid tegelikke paremäärmuslasi ja neonatse, vaid ka konservatiivseid inimesi laiemalt.".

Paar aastat tagasi kirjutas Die Welt, et Saksamaa Teadusfond DFG rahastab eeskätt paremäärmusluse uurimusi. Aastatel 2015–2019 rahastati 581 projekti kogumahuga 238 miljonit eurot. Samal ajal polnud ühtegi projekti, mis käsitleks otseselt vasakäärmuslust².

""Võitlus parempoolsete vastu" on vasakpoolsete, mitmel pool ka vasakäärmuslaste jaoks kõige produktiivsem sissetulekuallikas," tõdes ajaleht, märkides, et riik on sellesse võitlusesse igal aastal investeerinud üle saja miljoni euro ja seda piisava kontrollita selle üle, kes raha tegelikult saab ja milleks seda õigupoolest kasutatakse³.

Viimastel aastatel kulutatakse Saksamaal "püha sõja" huvides veelgi rohkem maksumaksja raha. Aastatel 2021-2024 lausa miljard eurot, mis teeb nüüd juba 250 miljonit eurot aastas.

"Samasugune seis on ka "rassismivastases võitluses", mis ei seisne enam ammu diskrimineerimise vastu võitlemises, vaid valge elanikkonna, eriti "vanade valgete meeste" häbimärgistamises," kirjutab professor Schroeder ja tuletab samas meelde, et just vasakäärmuslased olid teerajajad praegusesse "tühistamiskultuuri"⁴. Selles "võitluses parempoolsete vastu" on lubatud kõik, kuni füüsiliste rünnakuteni väljamõeldud "õiguste" vastu.

Saksamaa kõige nimekama politoloogi, ekstremismiuurija professor Eckhard Jesse² sõnul tuleks hoolega kontrollida, kes seda raha tegelikult saab. "Mitte iga antifašist ei ole ka demokraat. Ei saa olla, et need algatused propageerivad rassismivastase võitluse ettekäändel vasakpoolseid projekte."

Kõik eelnev on siiski vaid jäämäe veepealne osa. Uuringud paljastavad, kuidas vasakpoolsetel on õnnestunud oma sõnumit Euroopa suurimas riigis läbi suruda. Saksamaa mõjukaimas poliitikaajakirjas Politische Meinung avaldatud artiklist selgub, et mitte üksnes otsingumootorid, vaid ka suur osa ajakirjandusest vähendavad teadlikult vasakäärmusluse tegelikku osatähtsust.⁴

2020. aasta detsembri alguses andis Google otsingumootor märksõna "paremäärmusluse" kohta 4,8 miljonit vastet, aga "vasakäärmusluse" puhul vaid 0,4 miljonit. Saksa avalik-õiguslikud meediaorganisatsioonid Deutschlandfunk ja ARD teatavad kümme korda sagedamini paremäärmuslusest kui vasakäärmuslusest.

Tegelikkus on hoopis teine. Saksa kriminaalstatistika näitab, et vasakpoolne vägivald on sagedam kui parempoolne. Kui aastatel 2001–2019 panid vasakpoolsed toime 26 500 vägivallategu, siis parempoolsed vaid 19 500. Pole siis ime, et sealsed poliitikud pelgavad sõna "parempoolsed" nagu vanakurat välku. Parempoolsed CDU poliitikud ütlevad kavalalt, et nemad on kõigest väärtuskonservatiivid.

Hirmul on suured silmad

Kõige järjekindlamalt on nn Sonnebergi juhtumit kajastanud Saksamaa kõige suurem päevaleht Bild. Väljaanne avaldas reportaaži imearmsast Tüüringi väikelinnast ja tema elanike meelsusest⁵, aga samas näitas, et tegelikult ei peaks sakslased oma parempoolsete vaadete pärast häbenema⁶.

Kuigi Auschwitzi komitee oli oma valimisjärgses avalduses öelnud, et "Täna on kurb päev Sonnebergi, Saksamaa ja demokraatia jaoks, kuna enamik valijaid on ilmselgelt öelnud hüvasti demokraatiale ja valinud teadlikult paremäärmusliku hävituspartei, kus domineerib nats", näitas Saksamaa suurleht Bild, kui jabur see väide tegelikult on. "Ma ei valinud AfD-d välismaalaste pärast, vaid Berliini omade pärast. Rohkem alternatiive ju polnud," võttis kohalike meelsuse kokku praevorstimüüja Thomas.

Teises ülevaateloos näitas Bild, mida parempoolsus tegelikult tähendab ja mis on paremradikaalsus. Leht esitas ekspertidele rea küsimusi, nende oli ka selline: "Kas ma olen parempoolne, kui leian, et Saksamaale tuleb liiga palju välismaalasi, kui ma ei jaota inimesi vaid meesteks ja naisteks, kui ma tahan oma riigi piire kaitsta või kui olen Ukrainale relvade andmise vastu?"

"Küsimus sellest, mis ulatuses tuleb migratsiooni pidurdada, on täiesti legitiimne ja on seotud rahvusriigiga," tõdeb leht. Samuti pole sellel, kas inimese arvates jaguneb inimkond vaid meesteks ja naisteks parempoolsusega mingit pistmist. Ka peamisele küsimusele, et kas ma olen parempoolne kui AfD-d valin, vastab leht järgmiselt: "Kes AfD-d valivad, pole automaatselt paremekstremistid. See võib olla seotud ka protestihäälega."

"Kolli" portree

Kuigi AfD on tõusnud 21-protsendilise toetusega CDU kõrval Saksamaa kõige populaarsemaks erakonnaks, on AfD peamiseks tugipunktiks siiski Ida-Saksamaa^7;8. AfD-d toetavad valdavalt maapiirkondade täies elujõus mehed, kes ei usu ei jumalat ega teiste parteide lubadusi.

Sonnebergi võidus nähakse suure murrangu algust. Kui 2017. aastal oli AfD reiting endise Ida-Saksamaa aladel veel 16 protsenti, siis nüüdseks on see jõudnud juba 28, Sonnebergis lausa 31 protsendini. Järgmisel aastal toimuvatel Tüüringi, Saksimaa ja Brandenburgi parlamendivalimistel võidab suure tõenäosusega AfD. Seega on kardetud "sinise laine" rullumine üle Saksamaa vaid aja küsimus. 

"Kuigi oleme kulutanud sadu miljoneid parempoolsuse vastu võitlemisele, muutub AfD sellest hoolimata aina tugevamaks," võtab Berliini haaranud paanika kokku sotsist siseminister Nancy Faeser³. Saksa poliitikute mure on selles, mida peaks tegema, et tõrjutud paariaparteid peatada.

Poliitikute ja ajakirjanike rumalus

"AfD kandidaadi võit oli loogiline ja pikalt ettenähtav tagajärg ühelt poolt väljakujunenud poliitika ja suurte meediamajade ning teiselt poolt üha enam nördinud kodanike vahel juba aastaid kasvanud võõrandumisele," kirjutab Cicero toimetaja Ben Krischke⁹, öeldes veel, et neid valimisi ei võitnud mitte AfD, vaid arulagedalt tegutsenud poliitiline peavool ning vasakpoolsed kultuurisõdalased.

"Miljonitel sakslastel on poliitilised vaated, mis pole vasakpoolsed , vaid hoopis parempoolsed. Ja ekstreemsusega pole siin midagi pistmist. Nad tahavad riiki, mis jõustab oma reeglid. Nad tahavad piire , mida kaitsta., nad tahavad rääkida keeles, mis on arusaadav, neile on oluline keskkonnakaitse. Ja perekond, traditsioonid ning kodu on neile tähtsamad kui paljudele vasakpoolsetele," kirjutas Krischke.

"Meie riiki kahjustavad rumalused, mis AfD-ga suheldes toime pandi.," tunnistab professor Walter Patzelt ja küsib, kas poleks õige aeg anda realistlik hinnang sellele, mida üritati¹⁰. "Sotsiaaldemokraatide, vasakpoolsete ja roheliste ning enamiku Saksamaa ajakirjanike tegevus on innustanud valitsust tegema andestamatuid lollusi, pidades seda ise kõrgemaks poliitiliseks tarkuseks. AfD ümber ehitatud tulemüür on teinud temast sellega paljude silmis ainsa tõelise opositsioonipartei."

Sama meelt on ka Saksamaa politoloog professor Eckhard Jesse¹⁰: "Kuigi paljud poliitikud tahaksid, et põhiseaduskohus keelustaks AfD, pole see Saksamaal kui õigusriigis võimalik. Demokraatia baseerub liberaalsusel ja igasugune ülereageerimine AfD osas oleks fataalne."

Ekspertide sõnul saab vaid AfD ise oma strateegilist positsiooni rikkuda. Esiteks võivad nende edu kahandada natslikud väljaütlemised. Teiseks ohustab neid "püsiv pädevuse puudumine elujõuliste lahenduste väljatöötamisel probleemidele, mille haavad on peletanud suure osa valijatest need tekitanud erakondadest AfD taha."

Paralleelid Eestiga

Kõik eelnev oleks justkui Eesti pealt maha kirjutatud. Ka meil on mitmed erakonnad ehitanud tugeva tulemüüri enda ja EKRE vahele. Ka Eestis kulutab riik heldelt raha paremäärmusluse vastasele võitlusele. Ka meil on võitluses EKRE vastu kõik vahendid lubatud. Seetõttu oleks ka meil Saksamaa eeskujul vaja anda realistlik hinnang sellele, mida on üritatud.

Kasutatud allikad