Institutsioonidest usaldavad Eesti elanikud 2023. aastal kõige enam päästeteenistust (täielikult või pigem usaldab 96 protsenti) ning politsei- ja piirivalveametit (85 protsenti), kuid ka Eesti Kaitseväge (77 protsenti), presidenti (77 protsenti) ja Kaitseliitu (76 protsenti).

Kõige vähem usaldavad elanikud riigikogu (pigem või üldse ei usalda 42 protsenti) ja peaministrit (42 protsenti) ning valitsust (36 protsenti).

Kusjuures riigikogu usaldas täielikult vaid kaheksa protsenti. Valitsuse puhul oli samas kategoorias toetus 15 protsenti ja peaministri puhul 20 protsenti.

Vaadates viimast viite aastat, on Eesti elanike hinnangul kõige usaldusväärsemad
institutsioonid päästeteenistused, Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kaitsevägi. Aastatel 2022–2023 on Eesti Kaitseväega samale tasemele tõusnud ka usaldus presidendi ja Kaitseliidu vastu.

Võrreldes 2022. aastaga ei ole 2023. aastal institutsioonide usaldusväärsus märkimisväärselt muutunud – kõik erinevused jäävad kahe protsendi piiresse.

Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui muust rahvusest eestimaalastel. Nii eestlased kui ka muu rahvuse esindajad usaldavad kõige enam päästeteenistust ning politsei- ja piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased riigikogu ning muust rahvusest Eesti elanikud peaministrit ja NATO-t.

Võrreldes 2022. aastaga peavad eestlased 2023. aastal enamikku institutsioone pisut vähem usaldusväärseks, enim, ehk neli protsenti on sealjuures langenud presidendi usaldusväärsus. Muust rahvusest eestimaalaste puhul on olukord aga vastupidine – usaldus enamiku institutsioonide vastu on aastaga paranenud. Enim on kasvanud muu rahvuse esindajate usaldus Kaitseliidu (seitse protsenti), presidendi (kuus protsenti), NATO (viis protsenti) ja Euroopa Liidu (viis protsenti) vastu.

OÜ Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi 15–74-aastaste Eesti elanike seas küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 1200 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti veebipaneeli (70 protsenti) ja telefoniintervjuusid (30 protsenti)

Uuringus oli vaatluse all ka elanike usaldus kaheteistkümne riikliku või rahvusvahelise institutsiooni vastu. Institutsioonide valikul on arvestatud nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundaja, elluviija või toetajana. Alates oktoobrist 2018 kuuluvad hinnatavate institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja kohtusüsteem.