"Teenistusrelva väljavõtmisi on tegelikult iga nädal, sest meil on suur mure sellega, et Eesti inimesed on soetanud endale väga palju gaasirelvi, stardirelvi, mis on [välimuselt] identsed pärisrelvadega," rääkis Saarits esmaspäeval "Vikerhommikus".

Samas ei loeta teenisturelva haaramist kabuurist tänapäeval enam relva kasutamiseks, rõhutas ta.

"Aga kui 10-15 aastat tagasi oli relva kasutamisi kuni kümme aastas, võib-olla isegi rohkem, siis täna on neid üks-kaks aastas. See tähendab olukorda, kus politseiametnik on objekti pihta tulistanud eesmärgiga teda kahjustada, rünne lõpetada," selgitas PPA esindaja.

Saarits kutsus kõiki inimesi hoiduma päris tulirelvale sarnase esemega politseinike ähvardamast.

"Politseinikel ei ole selles stressiolukorras võimalik sekundi murdosa jooksul teha kindlaks, kas nende vastu suunatud relvalaadne ese on päris tulirelv, mis on võimeline tapma või on see mängurelv, gaasirelv, gaasipüstol," rääkis ta.

Saaritsa sõnul on politseinike kõige tugevam relv terav mõistus ja väga hea suhtlemisoskus.

"Aga kui tegemist on väga intensiivse, dünaamilise, ohtliku rünnakuga, siis iga politseiametnik, kes töötab täna väljas, on esmareageerija ja peab olema valmis siis ka surmava relva kasutamiseks. Selleks me igapäevaselt teeme tööd, mõtleme välja uusi treeningprogramme, politseiametnikud teevad oma lasketeste ja nead peavad olema igapäevaselt valmis selleks raskeks olukorraks, kui on vaja relva kasutada," selgitas eriettevalmistuse talituse juht.

Saarits ütles, et politseis nimetatakse ametnikel igapäevaselt kaasas olevaid erivahendeid - teenistusrelva, elektrišokirelva, gaasirelva, teleskoopnuia, käeraudu - naljaga pooleks nende vööl asuvateks argumentideks. Neid kasutatakse vastavalt olukorrale, kus see on õiguslikult korrektne ja taktikaliselt sobiv, kinnitas politseinik.

Saarits rääkis ka sellest, et politseinikele antakse pidevalt väljaõpet konfliktiolukordades tegutsemiseks ning vajadusel ka psühholoogilist tuge.

Avalike konfliktide ärahoidmiseks jälgib politsei pidevalt nii olukorda avalikus ruumis kui ka veebis ning teeb tööd selle nimel, et sellised vastuolud ei kanduks tänavatele.

"Eesti ühiskond on väga stabiilne ja inimesed on rahulikud. Mõõdame ühiskondlikku temperatuuri pidevalt," rääkis ta ning kinnitas, et praegu ohtu sellisteks konfliktideks nagu oli pronksiöö või vaktsiinivastaste meeleavaldused, ei ole.