Kõlvart teatas sel nädalal UNESCO Eesti rahvuslikule komisjoni järelpärimisele vastates, et Tallinna hinnangul ei ole võimalik Estonia juurdeehitust praeguse hoone juurde rajada, sest seal kehtivad regulatsioonid, mis suure mahuga ehitise välistavad.

Kõlvart märkis, et tegu on looduskaitseseaduse all oleva kaitsealaga ning kehtiva Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse järgi ei saaks sinna sellist hoonet ehitada. Samamoodi välistab valmiv vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu vanalinna kindlustusvööndisse, kuhu juurdeehitus kerkiks, suurmahuliste ehitiste rajamise.

UNESCO Eesti rahvuslik komisjon soovis oma järelepärimisega teada, kuivõrd Estonia juurdeehituse kavand on nende teada endiselt aktuaalne, siis kas juurdeehitust plaanitakse mahus, mis nõuaks UNESCO maailmapärandi keskuse teavitamist. Teavitus on vajalik, kui maailmapärandi nimekirja kantud alal kavatsetakse teha suuri restaureerimistöid või rajada uusehitisi.

Kõlvart on oma vastumeelsust Estonia juurdeehituse kohta väljendanud ka varem.

Kõlvart soovitab praeguse saali ümber ehitada

Kõlvarti sõnul on ainus võimalus Estonia teatriimaja probleemide lahendamiseks majasisene ümberehitus.

"Ainus võimalus teatrisaali akustika parandamiseks ning liialt väikese lavaga seotud probleemide lahendamiseks on teatrisaali ja -lava ümberehitus. Selle täpsemad võimalused antakse muinsuskaitse eritingimustega," märkis linnapea.

Kas ja kuidas juurdeehitust rajada, on samas aktiivsel arutelul, sest Tallinna ja rahvusooperi ühine komisjon on erinevaid võimalusi arutanud juba mullusest saadik. Kokkuvõtet tutvustatakse septembris.

Rahvusooperi pressiesindaja Marion Leppik ütles ERR-ile, et komisjoni laual on olnud mitu varianti, sealhulgas nii juurde- kui ka saali ja lava ümberehitus. 

"Viimane sisuliselt eeldaks senise hoone sisemuse kahe kolmandiku ulatuses lammutamist ja uuesti ehitamist, mis lõhuks tunduvalt rohkem muinsuskaitselist pärandit kui riigikogu poolt otsustatud juurdeehitus," lausus ta.

UNSECO huvi kohta märkis Leppik, et juurdeehituse protsessi on kevadest kaasatud ka kultuuriminister. "Kuna need küsimused kuuluvad suuresti tema kompetentsi ja jurisdiktsiooni. Seda on märkinud ka Tallinn estoonlaste ja kultuuriministriga juunis peetud kohtumisel," ütles ta.

Leppiku sõnul on endiselt lootus, et rahvusooper, Tallinn ja riik jõuavad omavahel kokkuleppele. "Punaste joonte tõmbamiseks ei ole kindlasti õige aeg enne, kui komisjon on teinud oma töö ning on analüüsitud ja tehtud ettepanekud erinevate juriidiliste küsimuste, sealhulgas UNESCO-ga seonduva lahendamiseks," lausus ta.

Tänavu valmis ka rahvusooperi hoone laienduse täpsustatud mahuanalüüs-eskiis.

Mahuanalüüs-eskiisi koostajate hinnangul on vajalike mõõtmetega ooperi-balletisaal võimalik mahutada juurdeehitusse, paranevad rahvusooperi töö- ja olmetingimused ja välja kaevatud bastione on võimalik eksponeerida külastajatele ja avalikkusele.

Võrreldes praeguse olukorraga lisanduvad juurdeehitusega proovisaalid orkestrile/balletile, lavamontaaži ruumid, laieneb kostüümide tootmine, kahekordistub garderoobide arv ning suureneb büroopinna maht.

Uues ooperi- ja balletisaalis oleks istekohti 1100, praegu on neid 800. Pealava suurus oleks 25x25 meetrit.

Mahuanalüüsi aluseks oli rahvusooperi uue hoone ruumiprogramm (44 554 ruutmeetrit), mille koostas 2010. aastal Soome rahvusooperi ekspert Timo Tuovila.

Eskiislahenduse koostas Tõnu Laigu QP arhitektidest.