Venemaa ja Ukraina vastastikused hoiatused võimalike provokatsioonide eest Zaporižžja tuumajaamas on praegu infosõja faasis, ütles Saks saates "Ringvaade suvel".

Saks selgitas, et Ukraina teatas juba mitu nädalat tagasi, et Venemaa on hakanud Zaporižžja tuumajaama hooneid mineerima.

"Nad ei ütle ka otse, et Venemaa mineeris konkreetse reaktori, vaid ütlevad, et sinna reaktorihoone katusele on paigutatud lõhkekeha sarnaseid esemeid. Ja nad ütlevad, et venemaa plaanib provokatsiooni või mingit kontrollitud või lavastatud õnnetust Zaporižžja tuumajaamas. Ja vastupidi, Venemaa väidab, et tuleb valmis olla Ukraina rünnakuteks – kas raketi- või suurtükirünnakuteks Zaporižžja tuumajaama pihta," rääkis Saks.

"Need on mõlema poole väited. Ukraina kampaania on massiivsem, kestnud pikemalt. Venemaa oma algas üleeile suhteliselt kaootiliste teadetega. Aga mingeid väga veenvaid tõendeid ei ole keegi selle kohta esitanud," lisas ta.

Tuumaohuga ähvardamine on Saksa sõnul eelkõige Venemaa motivatsioon ja eelkõige on see suunatud lääneriikidele.

"Venemaa on üritanud sõja algusest peale tuumarelvaga abstraktselt ähvaradada, mitte küll tõmmata tähelepanu väga konkreetselt selle tuumarelva mingi liigutamisega, aga verbaalselt. Ja samamoodi mäletame, et sõja alguses Venemaa hõivas Tšornobõli tuumaelektrijaama territooriumi, on üritanud tulistada rakettidega teisi tuumajaamu Lõuna-Ukrainas, mis on praegu Ukraina kontrollitavatel aladel. Venemaa on tuumašantaažiga kogu aeg tegelenud ja see on eelkõige suunatud lääneriikide suunas," rääkis Saks, kelle hinnangul on see šantaaž ka toiminud.

"Ma arvan, et teatud määral see on töötanud, sest see on kindlasti muutnud lääneriigid ettevaatlikumaks ja selle abil üritatakse suruda peale Ukrainat kontrollivat käitumist, et takistada lääneriike Ukrainat vabalt toetamast ja hirmutada selle sõja võimalike tagajärgedega," selgitas Saks.

Tema hinnangul ei soovi Venemaa juhtkond siiski päris tuumaõnnetust korraldada.

"Tegelikult lääneriikides on selline hästi ambivalentne suhtumine, et ühtepidi nad räägivad, et Venemaa muredega tuleb arvestada ja teistpidi lasevad ennast šantažeerida ja väidavad – ma pean silmas mitte niivõrd poliitikud, kuivõrd igasugused eksperdid, võib-olla vähema astme poliitikud –, et Venemaa ei hooli oma rahvast. Aga ma väidan, et tuumaõnnetusega mängimine Venemaa juhtkonnale sobib ainult informatsioonilise operatsiooni plaanis, mitte minna seda päriselt korraldama mastaapse õnnetusena," ütles Saks.

Ta tõdes, et suurem oht on praegu selles, kui simuleeritaks väiksemas mahus plahvatust tuumareaktori juures.

"Tõsisem probleem on see, kui võidakse simuleerida, mingis väiksemas skaalas üritada korraldada mingit plahvatust, sest tuumareaktorit nii kerge lõhkuda ei ole – see on ehitatud selliselt, et ta peaks vastu pidama tuumarünnakule, mitte võib-olla otsetabamusele. Aga laias laastus probleem ongi selles, et selline mängimine selle teemaga võib minna kontrolli alt ära. See on oht, mis praegu on tekkimas," selgitas Saks.

"Ringvaade suvel" uuris ka, kas ja kuidas võib Zaporižžja tuumajaamas toimuv või võimalik õnnetus Eestit mõjutada. Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar kinnitas, et ka kõige hullema stsenaariumi korral Eestile otsest ega kaudset ohtu pole.

"Need tuumajaamad on piisavalt kaugel. Zaporižžja ja üldse Ukraina tuumajaamad on kõik meist piisavalt kaugel, et need meile riski ei kujuta," ütles Puskar.