Mart Toots: Eestis on tärkamas maailmatasemel ravimiarendus

Eesti eesmärk on saavutada tootlikkuse tase 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2035. Üks viis majanduse arendamiseks on jätkata efektiivsuse kasvatamist, mis tähendab peamiselt erinevate valdkondade digitaliseerimist, kuid mööda minemiseks on meil vaja teadmusmahukamaid majandusharusid, näiteks ravimiarendust, kirjutab Mart Toots.
Euroopa Liidu (EL) keskmisest möödumiseks on möödapääsmatu teadmusmahuka ettevõtluse areng ning senisest suurema fookuse seadmine seda võimaldavatele rakendusuuringutele. Erinevalt alusuuringutest, kus Eesti on saavutanud globaalselt tähelepanuväärse taseme, investeerime Eestis rakendusuuringutesse suhtarvuna ligikaudu kaks korda vähem kui näiteks Taanis ja Belgias.
Lisaks rakendusuuringutele on teadmusmahuka ettevõtluse eelduseks intellektuaalomand (IO), kuid ka siin on Eestil veel olulist arenguruumi, sest meie IO taotluste suhtarv elaniku kohta on enam kui kolm korda väiksem EL-i keskmisest ning enam kui seitse korda väiksem Soome ja Taani taotluste arvust.
Mis on meie tugevad nišid?
Viimastel aastatel on aga toimunud märkimisväärne hulk positiivseid arenguid. EAS-i ja KredExi rakendusuuringute programmi (RUP) eesmärk on toetada ja nõustada ettevõtteid rakendusuuringute, eksperimentaalarenduse ehk laiemalt teadus-arendustegevuse läbiviimisel. Tehnoloogia- ja ärinõustamist on saanud ligikaudu 500 Eesti ettevõtet ning arendustöö läbiviimist on kahe ja poole aasta vältel toetatud ligikaudu 90 miljoni euroga.
Kuigi RUP on avatud enamikes tehnoloogiavaldkondades läbiviidava arendustöö toetamiseks, siis on esile kerkinud mõned nišid nagu näiteks digimeditsiin, suurandmete kasutamine ja uudsed toorainete tootmistehnoloogiad. Arendustöö eelarvelise mahu poolest on aga suurim valdkond ravimiarendus.
Ravimiarenduse näol on tegemist väga suure mõjuga valdkonnaga. Edukate valdkonna ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta on keskmisest rohkem kui neli korda suurem ning nende töö aitab lahendada ühiskondlikult olulisi väljakutseid.
Näiteid olulistest arengutest ravimiarenduses
Viimasel ajal on Eesti ravimiarenduses toimumas väga olulisi arenguid. Eesti suurim, rohkem kui 130 töötajaga biotehnoloogiaettevõte Icosagen on RUP-i toel välja töötamas terapeutiliste biomolekulide loomise platvormi, mille abil on võimalik arendada uudseid ravimolekule erinevate vähkkasvajate vastu. Lisaks on ettevõte Euroopa Investeerimispanga toel rajamas tehast ravimolekulide suuremahuliseks tootmiseks kvaliteediga, mis võimaldab nende testimist ja hilisemat kasutamist inimesel.
Ettevõttel GeneCode õnnestus koos Prantsusmaa partnerettevõttega ArgoBio RUP-i toel olulisel määral kiirendada eelkliinilise ravimiarenduse teekonda Parkinsoni tõve ja lihaste kärbumise vastaste molekulide arendamisel. Potentsiaalselt suure mõjuga arendustöö tipptasemel kvaliteeti kinnitas ka Euroopa teaduskiirendi (EIC Accelerator), mis otsustas ettevõtte arendusprojekti hiljuti rahastada 16,5 miljoni euroga.
Kolmas näide on paar aastat tagasi asutatud, Balti alternatiivbörsil First North noteeritud ja kiirelt kasvanud (töötajate arv 20+) ettevõte The J.Molner Company. Nad on välja töötanud ravimi, mida kasutatakse vererõhu taastamiseks ja säilitamiseks šoki seisundites ning ettevõttel õnnestus hiljuti saada heakskiit oma esimese ravimi turule toomiseks Kanadas. Teadaolevalt on see ainulaadne saavutus Eesti ettevõtluses, nimelt Health Canada on üks kõige rangemaid ja austatumaid regulatiivorganiteid maailmas ning nende heakskiit näitab ravimi kvaliteeti, tõhusust ja ohutust.
Lisaks sai Genecode'iga samast EIC Accelerator programmist 2,5 miljonit eurot ka Eesti ettevõte BetterMedicine, mis automatiseerib vähktõvega seotud CT-skaneeringute analüüse.
Tehisintellekti mõju ravimiarendusele
Teaduskirjanduse kohaselt on suurte keelemudelite areng muutmas oluliselt ka ravimiarenduse protsessi ("Drug discovery companies are customizing ChatGPT: here's how"; "How will generative AI disrupt data science in drug discovery?"). Näiteks võimaldab tehisintellekt suurema täpsusega ennustada ravimikandidaatide võimalikke toksilisi kõrvalmõjusid ning disainida uusi, kõrgema efektiivsusega molekule.
Eestil on nii Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi kui ka TalTechi Tarkvarateaduse Instituudi näol olemas tipptasemel oskusteave toetada kohalikku ravimiarenduse arengut. Lisaks on Tartu Ülikoolis tugev molekulaartehnoloogia kompetents, millele on aluse pannud akadeemik Mati Karelson ning võimekus arendada ravimeid, mis vajavad uurimiseks bioohutuse kolmanda tasemega laborit. Vastav investeering tehti koroonapandeemia ajal ning nüüdseks on labor töös.
Rahvusvaheline tugivõrgustik ja rakendusuuringute keskus
Tekkinud ökosüsteemi toetamiseks on RUP loomas spetsiaalset ravimiarendusele keskenduvat tugiprogrammi. Selle eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel saada ligipääs maailmatasemel valdkondlikule oskusteabele, mille abil regulatiivselt keerulist ravimiarenduse teekonda olulisel määral kiirendada ning seeläbi edukuse tõenäosust tõsta.
Selleks paneme kokku rahvusvaheliste konsultantide võrgustiku, kes suudavad ettevõtteid erinevates ravimiarenduse etappides aidata – olgu selleks intellektuaalomandi küsimused, farmakokineetika, toksikoloogia vms.
Laiema teadusmahuka arendustöö tugivõrgustiku arendamiseks on riik otsustanud luua AS-i Metrosert juurde rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. RUP-i meeskonna ja (välis)partnerite väljatöötatud Eesti oludesse sobiva rakendusuuringute keskuse kontseptsiooni ning fookusvaldkonnad kiitis heaks peaministri teadus- ja arendusnõukogu (TAN).
Tegemist saab olema ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimise ning toetamisega tegeleva teadusasutusega, mille sarnaseid on enamikes edukates riikides – näiteks VTT Soomes, GTS Taanis ja SINTEF Norras.
Ühiselt tegutsedes ning valdkondade ülest koostööd tehes jõuavad peagi esimesed Eestis arendatud ravimikandidaadid kliinilisse faasi, mille edukal läbimisel ulatub nende väärtus saja miljoni või isegi miljardi euroni.
Lisaks ravimiarendusele tehakse meil tipptasemel teadus- ja arendustööd uue põlvkonna toidu, personaalmeditsiini, sünteetilise bioloogia ja mitme teise suure kasvupotentsiaaliga valdkonnas.
Juba tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted, ülikoolide tugev kompetents ja vastav tugivõrgustik annavad kokku eeldused Eesti biotehnoloogiasektori kiireks arenguks. Tänu nendele ja mitmetele teistele teadmusmahukatele valdkondadele on võimalik lahendada keerulisemaid probleeme ja jõuda seeläbi uue kvaliteedini meie majanduses.
Toimetaja: Kaupo Meiel