Ravimite kättesaadavus Euroopa Liidu liikmesriikides on praegu ebaühtlane. Nii näiteks on 2018-2021 Euroopa Liidus müügiloa saanud 168 uudsest ravimist Eesti inimestele soodustingimustel kättesaadavad vaid 31 ehk alla viiendiku. Ülejäänud ravimeid ei ole ravimitootjad Eesti turule toonud või siis ei ole tootja ja tervisekassa jõudnud õiglasele kokkuleppele, kuidas neid ravimeid patsientidele hüvitada.

See, kuivõrd palju uudseid ravimeid on lõpuks soodustingimustel patsientideni jõudnud, sõltub suuresti liikmesriikide suurusest ja jõukusest. Saksamaal, Taanis, Austrias ja Itaalias on näiteks turule jõudnud enam kui kolmveerand uutest ravimitest. Eestist vähem on uudseid ravimeid hüvitatud vaid Leedus, Slovakkias ja Maltal.

Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe ütles, et tihtipeale jääb Eesti turg ravimifirmadele lihtsalt liiga väikeseks, et siin uute ravimitega turule tulla.

"Seda me näeme oma töös ka üsna tihti, et kui me oleme ühe või teise ravimitootjaga võtnud ühendust, siis nad ütlevad, et vabandust, teie turg on nii väike, teil on siin ainult neli patsienti, me ei ole huvitatud siin toimetamast," lausus ta.

Ka sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Tairi Täht ütles, et kuivõrd ravimitootjal on võimalik valida, siis siseneb ta esimesena eelkõige suurte ja rikaste Lääne-Euroopa riikide turgudele.

"Ta taotleb müügiloa seal ning saab seal ka ravikindlustusest hüvitatavate ravimite nimekirja. Paljudel riikidel on see protsess üsna automaatne," ütles ta.

Euroopa Komisjon plaanib nüüd seda riikidevahelist ebavõrdsust leevendada. Nimelt saaksid plaani järgi need ravimitootjad, kes on ravimit turustanud kõigis Euroopa Liidu liikmesriigis, taotleda turukaitse pikendust. Turukaitse on aeg, mil eduka ravimi välja töötanud ettevõttel on turul ravimile ainumüügiõigus, et teenida tagasi ravimiarenduseks tehtud investeeringud. Kui ravimi turukaitseaeg saab läbi, võivad originaalravimiga hakata turul konkureerima sama toimeainet sisaldavad geneerilised ravimid.

Lihtsustatult öeldes on ravimi turule toonud ettevõttel praegu õigus vähemalt kümnele aastale turukaitsele, pärast mida võivad turule siseneda geneerilised ravimid. Harvikhaiguste ravimitel võib turukaitse kesta veel kauem. Komisjoni ettepaneku järgi väheneks see minimaalne turukaitse aeg nüüd aga kümnelt aastalt kaheksale aastale, kuid kui tootja teeb oma ravimi kahe aasta jooksul kättesaadavaks kõigis Euroopa Liidu riikides, saaks ta need kaks aastat tagasi. Niiviisi plaanib komisjon motiveerida ravimiettevõtteid, et need tuleksid oma ravimitega kõikidele turgudele, sealhulgas ka väikeriikidesse nagu Eesti.

"Selle reformiga püüab komisjon seda mõtteviisi muuta, et ravimitootjad näeksid Euroopat ühtse turuna. Kui sa soovid siin oma ravimit turustada, siis pead sa tagama võrdsema ligipääsu kõigile, sõltumata sellest, kas patsient elab Maltal või Eestis," selgitas Täht.

Tavainimeseni ei pruugi turustatud ravim siiski jõuda

Ravimi turustamine tähendab, et ravimit on võimalik mingis kindlas riigis, nagu näiteks Eesti osta. Eraldi küsimus on aga selles, kas kõik riigis ostetavad ravimid on inimestele ka taskukohased. Selleks peab ravim olema lisatud tervisekassa soodusravimite loetellu, misjärel tasub riik ravimite hinna kas osaliselt või täielikult.

Vähiravimid, mida tervisekassa ei kompenseeri ja mille eest aitab maksta näiteks vähiravifond Kingitud Elu, maksavad keskeltläbi ligi 5000 eurot kuus. Fond tõi märtsis välja, et eelmisel aastal oli näiteks kõige kallim dirigent Janne Fridolini silma melanoomi ravi, millele kulub ligi 50 000 eurot kuus.

Tervisekassa osakonnajuhataja Laidmäe nentis, et mure, kuidas tootjaga ravimite kompenseerimises kokku leppida, jääb.

"Seal on meie rahakotil siiski selged piirid ees ja riigi majanduslikku olukorda ju kõik teavad. Ega me mingit hüpet siin rahastamises teha ei suuda," lausus ta.

Ka ravimitootjate liidu tegevjuht Riho Tapfer nentis, et ravimite kättesaadavuse juurprobleemi komisjoni plaan ei lahenda.

"Ilmselge on see, et ravimid ei ole täna juba ammu tervishoiukulude veduriks. Küsimus on see, et riik peaks leidma rohkem raha, et vajalikud ravimid oleksid patsientidele kättesaadavad. Osa nende heategevusfondide pingutustest peaks tulema ka tervisekassalt," lausus ta.

Komisjoni plaan on ebaselge

Asjaosalised sedastavad, et Euroopa Komisjoni plaanid on veel suuresti ebaselged, sest komisjon ei ole 700 leheküljelist ettepanekut veel ametlikult eesti keelde tõlkinud, mistõttu on ka paljud terminid ebaselged.

Nii näiteks ei ole selge, kas ravimitootjad peavad lisaturukaitse saamiseks tooma ravimid kahe aasta jooksul pelgalt kõigi liikmesriikide turule või sõlmima selle aja jooksul ka riikidega mingeid hüvitamiskokkuleppeid. Ravimitootjate liidu juht Tapfer ütles, et ravimitootjad tõlgendavad praegu Euroopa Komisjoni plaani pigem selle nurga alt, et lisaturukaitse saamiseks piisab vaid faktiliselt kõigis liikmesriikides turule tulekust.

Erki Laidmäe nentis, et kui komisjon nõuab ravimitootjatelt tõesti vaid turustamist, siis võib tekkida olukord, kus ravimiettevõtja on sisenenud ravimiga küll liikmesriigi turule, aga ei ole samas majanduslikult motiveeritud jõudma riigiga hüvitamise osas kokkuleppele. See tähendab, et ravim on küll turul, võib-olla isegi apteegis müügilgi, aga selle eest peab maksma hingehinda ja tavalise inimese jaoks ravimi kättesaadavus ei paraneks.

Sarnane on olukord Tähe sõnul ka praegu, kus ravimitootjatel on küll tihtipeale ravimite müügiks üleeuroopaline müügiluba, aga nad otsustavad siiski ravimeid väikeriikide turgudele mitte müügile tuua, sest see ei ole nendele majanduslikult otstarbekas.

Asja võib vaadelda ka ravimitootjate seisukohast – Tapfer ütles, et ravimitootjad ei sisene tihtipeale väikeriikide turgudele, sest nad näevad juba ette, et riigid ei ole valmis neid ravimeid patsientidele hüvitama ja tootjatega õiglasele kokkuleppele jõudma.

Reform võib sundida ravimitootjaid rohkem riskima

Nii tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Laidmäe kui ka ravimitootjate liidu tegevjuht Tapfer ütlesid, et komisjoni reform on ravimite kättesaadavuse parandamisel siiski samm õiges suunas. Laidmäe lausus näiteks, et reform võib sundida tootjaid olema paindlikumad ja otsima riigiga kokkulepet.

"See reform ei too läbimurret, aga ma usun, et kui tootjat sunnitakse siia turule tulema, siis ta on juba huvitatud ka sellest, et ta siin mingisugust käivet ja läbimüüki teeks, mitte lihtsalt ei oleks ühes apteegis täishinnaga saadaval," ütles ta.

Euroopa ravimitootjate assotsiatsiooni uuringu järgi kulub innovaatiliste ravimite Eesti patsientidele kättesaadavaks tegemiseks keskmiselt 518 päeva. Ka mujal Euroopa Liidus võtab ravimite turule tulek aega sama kaua, 517 päeva, kuigi Saksamaal või Taanis võib see aega võtta isegi vähem kui 200 päeva.

Tapfer nõustus, et ravimite puhul, kus tervisekassal on huvi neid soodustingimustel hüvitada, muutub aeg Euroopa Liidu müügiloa saamisest soodustingimustel apteeki jõudmiseni reformi tagajärjel tõenäoliselt lühemaks. Seda seetõttu, et komisjon pakub välja ka meetmed, kuidas vähendada bürokraatiat ja lühendada ravimite müügiloa menetlusaegu.

Nende ravimite puhul, kus tervisekassa ja ravimitootja hüvitamises omavahel kokkuleppele ei jõua, palju Tapferi sõnul aga ei muutu.

"Igal juhul see tulemus läheb patsiendile paremaks. Läheb nii administratiivne pool paremaks, võib-olla dubleerivaid tegevusi jääb vähemaks ja ehk tekib ka ravimitootjal mõnede ravimite puhul motivatsioon väikesel turul nagu Eesti rohkem riskida ja tõesti tulla kõigi liikmesriikide turule, et see kaheaastane lisaturukaitse kätte saada," ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Tairi Täht ütles, et Eesti kui väikeriigi jaoks on ettepanekud hea alguspunkt, kuid algavatel läbirääkimistel liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendiga võib tekst oluliselt muutuda. Eesti seisukohad eelnõude paketi osas on plaanis kinnitada sügisel. Lõplikult võib Euroopa Komisjoni plaan tegelikkuseks vormuda alles mitme aasta pärast.