Aasta ettevõtte juht: Eestis on liiga vähe innovatsiooni
Tänavuse aasta ettevõtte Icosagen Cell Factory tegevjuhi Mart Ustavi hinnangul on Eestis liiga vähe innovatsiooni. Aasta noore ettevõtja Kristo Klementi sõnul ei ole Eesti majanduskeskkond praegu hea.
EAS-i ja KredExi ühendasutus, kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit tunnustasid laupäeva õhtul Eesti tänavusi parimaid ettevõtteid. Telliskivi loomelinnakus pälvis aasta ettevõtte tiitli Tartus tegutsev biotehnoloogiaettevõte Icosagen Cell Factory tegevjuht Mart Ustav. Aasta parimaks nooreks ettevõtjaks nimetati inseneribüroo Revismo juht Kristo Klementi.
Aasta ettevõtte tiitliga pärjatud Icosagen tegeleb uute bioloogiliste ravimite väljatöötamisega farma- ja biotehnoloogiaettevõtetele üle maailma. Koroona ajal näiteks töötasid nad välja koroonaviirust tõrjuva ninasprei Bioblock.
"Eelmisel aastal oli üle 100 kliendi üle maailma, kellele me tegime üle 500 erineva projekti. Me tootsime nendele üle 3000 erineva molekuli. Meie eelmise aasta käive oli peaaegu 20 miljonit eurot, kasum oli kuus miljonit," rääkis Icosagen Cell Factory tegevjuht Mart Ustav "Aktuaalsele kaamerale".
Nii teenitakse raha, mis investeeritakse oma ravimiarendusprogrammidesse. Järgmise aasta lõpuks loodab ettevõte jõuda kliinilise programmi käivitamiseni, et ise Eestis ravimeid tootma asuda. Eesti majanduskeskkonda Ustav aga konkurentsivõimeliseks ei pea.
"Eestis on liiga vähe teaduslikku innovatsiooni, üleüldse innovatsiooni. Ja need vanad tööstusharud, mis on meid hästi teeninud, praegu kannatavad surutise all sellepärast, et kliendid Rootsis ja muudes maades ei ole suutelised meie toodangut ostma. /.../ Ma saan aru, et riigile on raha vaja. Aga äkki oleks võimalik seda majanduse stimuleerimisega kiiremini teenida kui lihtsalt inimeste käest raha äravõtmisega," kommenteeris Ustav.
Aasta noore ettevõtja tiitliga pärjatud Kristo Klementi asutatud inseneribüroo Revismo tähistas kevadel oma kümnendat sünnipäeva. Kliendid, kelle tellimusel tooteid arendatakse, asuvad nii Eestis, Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopas.
"Tihtipeale on niimoodi, et just sellised keerulisemad ajad on aeg, kus panustada ja investeerida tootearendusse. Meie jaoks on pigem viimased pool aastat näidanud mahtude kasvu," ütles Klementi.
Eesti majanduskeskkonda tema praegu heaks ei pea. "Võib kindlasti kuigipalju panna sõja arvele, aga ma arvan, et siin põhjuseid on mitu ja ma ei oska sellist ühte kindlat välja tuua," ütles ta.
Aasta kestliku ettevõtte tiitli pälvinud A. Le Coqile ei ole viimased aastad äriliselt kerged olnud. Sõdade tõttu on ära langenud mitu suurt eksporditurgu – Venemaa ja Lähis-Ida, kaasa arvatud Iisrael. A. Le Coqi juht Jaanus Vihand ütles, et kõik uued investeeringud teevad nad keskkonnaaspektist lähtuvalt.
"Näiteks kogu meie tööstus toimib roheenergia peal, meie Aura pudelid on taaskasutatud plastist, meil on Eesti ainukesed elektriveokid, mis kaupa laiali veavad, meil on olemas biopuhastusjaamad, mis vett puhastavad. Meil on päikesepargid, mis toodavad ise roheenergiat," kirjeldas ta.
Samas tunnistas ta, et arusaamad kestlikkusest muutuvad teaduse arenguga kiiresti, mistõttu ei pruugi praegused lahendused kümne aasta perspektiivis enam pädeda. "Kas näiteks elektriautod on viie või kümne aasta pärast okei või nad ei ole okei," tõi Vihand näite.
Kestlikkuse küsimuses teeb A. Le Coq Vihandi sõnul oma valikuid lähtuvalt hetke parimatest teadmistest.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"