Pärnu jõel Tindisaarte juures näeb kormorane igal kevadel, peale seda lendavad nad laidudele pesitsema. Kui küttimishooaega pikendada, võib see kormoranide arvukuse ohjeldamisele kaasa aidata.

"Kui nad on oma kaugetel laidudel ja on juba pesitsusaeg, siis küttimine ei ole humaanne. Teine asi on see, et siis ongi nad laiali. Kui nad siin gastrollivad kolm-neli nädalat mööda Pärnu jõge, peame eelkõige silmas seda aega, see on aprillikuu. Selleks, et seda arvukust ohjeldada ja et tekiks ka heidutus ja inimkartlikkus neil rohkem," rääkis KormoranGrupi eestvedaja Üllar Meriste.

Mõistagi ei tohi kormorane ega ühtki teist lindu küttida tiheasustusalal. Aga seal, kus seda teha tohib, tuleb neid küttida, sest nende suur arvukus seab kalavarud ohtu.

"Eelkõige Pärnu jõel, kus me siin praegu seisame, on väga suured tindikoelmud ja ka lõhilaste koelmud ja kormioranid tekitavad meile muret. Oleme väga palju olnud abiks riigile kalade asustamisel, eelkõige Põlula kalateadlastega koostööd tehes, ja nüüd me näeme kevaditi, et siin käib meeletu kormoranide pidu ja hävitatakse sõna otseses mõttes meie kalavarusid," ütles Eesti harrastuskalastajate liidu juhatuse esimees Endrik Tõnsberg.

Paljud pole selle peale tulnudki, aga kormoraniliha sobib ka toiduks. Kihnu kalur Evald Lilles ütleb, et tema sellest teinud konserve ja pihve.

"Ma olen koorekastmes ka neid teinud. Tal on selline õrn maksamaitse, nii et üldse ei erista. Kormomune ma ka söön, olen praadinud. Keetes jääb ta sültjas, ta ei kallerdu ära, oraadides samuti. Ta jääb läbipaistev, läheb nagu vähe vahtu. Mul tänavu aasta paljud turistid, kes on käinud, on tellinud. Kohvikutepäeval tüdruk tegi ka, päris mitmed pannitäied olen praadinud. Inimesed tahavad maitseelamust saada," rääkis Lilles.