Tänu möödunud aastal allkirjastatud konsensleppele suurendavad Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolid oma õenduse õppekohtade arvu 700 kohani aastas, mis on 200 õppuri võrra rohkem kui paar aastat tagasi. Hoolimata sellest jätkus kohti vaid viiendikule tänavu Tartu tervishoiu kõrgkooli õendusesse kandideerinutest.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Ave Kikas rääkis ERR-ile, et kool võtab kaks korda aastas õdesid vastu. "Me võtsime ka talvise vastuvõtuga 56 õde vastu," lisas ta. "Eelmisel aastal me avasime lisaks Tartule ka Viljandi õppegrupi. 26 tudengit hakkasid õppima Viljandi haigla juures ja nüüd siis 26 tudengit hakkavad õppima Narva haigla juures."

Kikase sõnul soovivad noored esiteks ise terviseteadlikud olla, kuid ka ennast ühiskonnas rakendada. "Noored saavad tööle juba enne, kui neil kool läbi saab, sest spetsialistide puudus on lihtsalt nii suur," ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp rääkis, et õenduse eriala populaarsuse taga võib olla hoopis COVID-pandeemia. "Kindlasti see kogu ühiskonnas tõstatas teemana tervise ja selle väärtustamise. Ja ka see, et selles valdkonnas õppimine annab sulle terveks eluks väljakutse," ütles ta.

Siiski ei ole tervishoiutöötajate puuduse lahendamine nii lihtne. Noored võivad küll õehariduse omandada, kuid paljud lahkuvad peagi tööpostilt. Praegu on vajaka ligi 2000 töötajat.

Õdede liidu president Anneli Kannus leiab, et arenguruumi veel on. "Noored, kes täna õppimist alustavad jõuavad päriselt õena tööle kolme poole aasta pärast, mis tähendab, et me peame jõudma kolme ja poole aastaga siiani, et tervishoid päriselt väärtustab neid noori, kes tervishoidu tulevad," ütles ta.

Kannuse sõnul peaks lisaks töötasu tõstmisele ja tingimuste parandamisele olema haiglates ka koormusnormid. Lisaks tuleks tema hinnangul panna paika õdede ja hooldustöötajate vastutuspiirid ning võimaldada õdedel rakendada kõike koolis õpitut.

"Oleme viis aastat rääkinud sellest, et kui palka tõsta on hädavajalik, siis samal ajal on oluline tõsta tervishoiu kõrgkoolides vastuvõttu, leida vahendeid, et maksta praktika juhendajatele tasu haiglates," ütles Kannus.

Kannus lisas, et hoolimata konsensusleppest ja teistest muudatustest lähevad õed ja tervishoiutöötajad ikkagi töölt ära, sest ei saa oma oskusi praktiseerida. "Sest tegelikult, kui sul on tunne, et sa teed oma tööd poolikult, siis see muserdab."