Rongiõnnetusi aitaks ennetada eri tasanditel ületuskohad
Sel nädalal rongiga kokkupõrkel elu kaotanud nelja-aastane laps on tänavu neljas rongiõnnetuses hukkunu. Raudtee ülesõitudele ja -käikudele märgusüsteemi paigaldamisest peab Edelaraudtee juht efektiivsemaks lahenduseks eri tasanditel asuvaid ületuskohti.
Igal aastal kaotab kokkupõrkes rongiga keegi oma elu. Viimane selline õnnetus juhtus sel reedel, kui Kohila raudteeületuskohas põrkasid kokku rong ja sõiduauto. Väiksemas masinas olnud nelja-aastane laps hukkus ning sõiduki juht viidi haiglasse.
Tihti on taolised õnnetused põhjustatud sellest, et inimene on harjunud sama ülekäiku läbima ja enamasti rongi sel hetkel ei tule.
"Need õnnetused ei juhtu mitte selle pärast, et taristu on ühel või teisel moel varustatud või mitte varustatud täiendavate abivahenditega - on need siis valgusfoorid, liiklusmärgid, tõkkepuud või midagi sellist - vaid sellest, et me oleme harjunud raudteed ületama moel nagu me oleme seda ka varem teinud," ütles Operation Lifesaver Estonia juht Tamo Vahemets.
Samas rõhutas Vahemets, et tõkkepuud võivad siiski kasuks tulla. Õnnetuse toimumispaiga haldaja Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnul vastab Kohila ületuskoht nõuetele ning selles punktis pole lisaks liiklusmärkidele ühtegi tõket vaja.
"On mõistetav, et kui foorisignalisatsioon-tõkkepuud paigaldada kõikidele raudtee ülesõidukohtadele, see kindlasti oleks ohutum. Konkreetsel ülesõidukohal ei ole olnud aastast 1998 mitte ühtegi õnnetust," ütles Kaarjas.
Rongiga liiklusõnnetuste arv on aga kasvamas. Raudtee-ettevõtetes käivad pidevalt arutelud, kuidas parandada tee-ohutust. Ka signalisatsioone on paigaldatud rohkem, kui norm ette näeb.
Edelaraudtee juhi sõnul on praegu käsil seaduse muutmine, mis täpsustaks, missugusel juhul tuleks paigaldada signalisatsioon ja missugusel viia ülesõidud eritasandile. Just ülekäigusildu ja -tunneleid toetab Kaarjas enim.
"Sügavalt tuleks ikkagi kaaluda seda, et rohkem raudteeülesõidukohtasid ja -ülekäigukohtasid viia eri tasanditele. Vahet pole, kas trepp üle või maa alt, tähtis oleks, et nad oleksid eritasanditel," ütles Kaarjas.
Kaarjas lisas, et arvestades kokku foorisüsteemide ja tõkete paigalduse ning nende hilisema hoolduse hind, võib eritasandiline lahendus ka odavam olla. Reisirongide kiirus tõstetakse edaspidi Eestis kuni 160 kilomeetrini tunnis ning see toob kaasa uued ohutusnõuded.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"