Kui 2019. aastal valmistasid põllumehed köögiviljadele ette 2035 hektarit maad, siis sel aastal juba poole vähem. Probleem sai alguse juba koroona ajal, kui välismaalt töötajaid enam ei tulnud ning olukord ei ole köögiviljasektoris taastunud.

Eesti Maaülikooli köögiviljanduse lektor Priit Põldma ütles, et kodumaist köögivilja jääb järjest vähemaks. "Inimesed süüa ikka saavad nii kaua, kuni on võimalik importida köögivilja muudest piirkondadest."

Köögivilju pakendatakse praegu näiteks Salvestis. Salvesti ostu- ja logistikajuht Taavi Õun arvas, et köögivilju kasvatatakse vähem, sest ei ole inimesi, kes saagi ära korjaks. "Kasvatada saavad ja tahaksid paljud, aga see, kuidas saak sealt maast kätte saada, tööjõupuuduse kontekstis, on keeruline."

Õun ütles, et praegu peab ettevõte ostma kurke Saksamaalt. Ta lisas, et välismaalt kurke sisse tuua on kallim, mis mõjutab ka toote hinda.

"Välismaalt tuues lisandub ju transpordikulu. Oht on olemas, aga ma ei tahaks ära hirmutada veel, et kui eesti kurk siiski hakkab ilusti tulema, siis me oleme ikkagi oma numbrite juures. Köögiviljad ei ole väga kallid saadused."

Priit lisas, et maaharijad võivad põllumaad vähendada ka seetõttu, et nad ei tohi enam kasutada seniseid taimekaitsevahendeid. Need olid küll tõhusad, ent keskkonnale ohtlikud.

"Keskkonnasõbralikemate taimekaitsevahendite registreerimist veel ei ole ehk neid ei tule nii palju juurde ja seetõttu on kahjurite ja haigustega võitlemine keerulisem."

Tartumaal kasvatab köögivilju Tarmo Tuvikene. Ka tema sõnas, et maal on töötajaid keeruline leida. Kui eelmisel aastal sai Tuvikene 50 tonni kurki, siis sel aastal loodab ta saada vähemalt 30 tonni. Ta lisas, et see aasta vähendab kurgisaaki ka ilm.

"Võrreldes eelmise aastaga paistab, et tuleb vähem, ilmad ei soosi kurgikasvu, siiamaani ei ole soosinud. Natukene ilmad on jahedad jah."