Reuters vahendas teisipäeval turismiorganisatsioonide ja ekspertide arvamusi, et ülikuumad temperatuurid Lõuna-Euroopas võivad põhjustada püsivaid muutusi turistide harjumustes, sest rohkem reisijaid valib jahedamaid sihtkohti või puhkab kevadel või sügisel, et vältida ekstreemset kuumust.

Euroopa reisikomisjoni (ETC) andmed näitavad, et juunist novembrini Vahemere piirkonda reisida lootvate inimeste arv on juba langenud 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Kasvanud on huvi selliste sihtkohtade nagu Tšehhi, Taani, Iirimaa ja Bulgaaria vastu.

"Eeldame, et ettearvamatud ilmastikuolud tulevikus mõjutavad reisijate valikuid Euroopas rohkem," ütles ETC juht Miguel Sanz.

Komisjoni aruanne näitab ka, et 7,6 protsenti reisijatest näevad juunist novembrini toimuvate reiside puhul äärmuslikke ilmastikunähtusi tõelise murekohana.

Turistid Roomas ütlesid Reutersile, et neid paneks uuesti samal ajal Rooma puhkusele tulek tõsiselt mõtlema. "Ma tuleksin siis, kui on külmem. Juunis, aprillis," ütles sel nädalal koos abikaasaga Roomas puhkamas käinud Ameerika turist Dalphna Niebuhr.

Ka Itaalia keskkonnaministeerium hoiatas tänavu, et välisturistid reisivad edaspidi tõenäoliselt rohkem kevadel ja sügisel ning valivad jahedamad sihtkohad.

EAS: vastandumine soojematele riikidele Eestile kasulik ei ole

ERR küsis EAS-i ja KredEx-i ühendasutuse turismiosakonna juhi Rainer Aavikult, kas Eesti jahedamat ilma saaks kasutada argumendina kuumal suveajal turistide siia meelitamiseks.

"Ilmselt turismiturunduses on seda natuke raske müüa. Eks me müüme tervikuna seda nii-öelda Põhjala kogemust ja seda, et siin on loodust ja värsket õhku piisavalt palju. Eraldi vastandumine soojematele riikidele Eestile tõenäoliselt pikaajaliselt kasulik ei ole," ütles Aavik.

Vastates küsimusele, miks vastandumine soojematele riikidele Eestile kasu ei too, ütles Aavik, et tegemist on ühe ja sama planeediga ning kliimasoojenemise mõjud on ka Eestis tuntavad.

Pikemaajaliselt näeb Aavik samas, et Eesti turismil on potentsiaali kasvada just tänu sellele, et siin on mõõdukam kliima ja neli erinevat aastaaega.

Kuigi praegu EAS-il kliimaargumendiga kampaaniaid ei plaani, ei ole see Aaviku sõnul tulevikus välistatud.

"Ma kindlasti ei välista seda, et mõni järgmistest kampaaniatest võib olla sellise sõnumiga, aga need ettevalmistused käivad vähemalt pool aastat ette," sõnas Aavik.

"Eesti on üsna väikene turg. Me peame tekitama ka muu huvi kui ainult kliima, et siia tulla. Rääkidagi sellest, et siin on pikk ajalugu ja muudki teha. Võib-olla see kliima ei ole esimene asi, mis müügina toimiks, aga ta seda toetavat mõju omab," rääkis Aavik.

Aaviku sõnul müüb Eesti end praegu uue Põhjalana. "Kui me võtame viimased uuringud, mis on läbi viidud Saksamaal, siis näeme, et Eestit hea meelega tarbitakse koos pigem Soomega. Reisieelistuste nimekiri Saksamaalt Põhjala suunas on Island, Norra, Soome ja siis Eesti," sõnas Aavik.

"Viimastel aastal on meie jaoks väga olulised ka Hispaania ja Itaalia turud, kus me näeme väga selgelt kasvavat huvi Eestisse reisimise vastu, aga sealkandis on täna ikkagi need piiratud ühendused takistuseks, miks kõik need reisisoovid realiseeritud ei saa," lisas Aavik.

Sel nädalal Euroopat tabanud kuumalaines puruned mitu kuumarekordit ning näiteks Itaalias ja Hispaanias on temperatuurid küündinud üle 40 kraadi.