Eesti Kontserti juht Kertu Orro ütles, et raha kogunes koroonaajal makstud toetustest. "Oli ju Covid ja väga-väga suured piirangud olid samuti. Piirangute tõttu maksis riik hüvitist. Meie puhul ongi paradoksaalne see, et enamik meie põhitegevusest vajab ja eeldab pealemaksu, kuna me tegutseme turutõrkeolukorras. Ja kui me ei tee, järelikult meil raha ei kulu," rääkis Orro.

Sama ütlevad ka Eesti Kontserdi majandusaasta aruanded. Piirangutele eelnenud 2019. aasta lõpuks oli sihtasutuse arvel 567 000 eurot. Aasta hiljem juba 2,3 miljonit eurot, kasvades 2021. aastal 3,1 miljoni ja nüüd möödunud aasta lõpus 3,4 miljoni euroni. Olgu võrdluseks öeldud, et Eesti Kontserdi tulud olid möödunud aastal 8,7 miljonit eurot.

Küsimusele, kas reservide arvelt ei saaks kasvanud kulukeskkonnas tegevust vähendamata jätkata, vastas Orro eitavalt. Tema sõnul on tarvis suurendada riiklikku toetust või tegevusi kärpida. Lisaks on arvel olev raha plaanis teisiti ära kasutada.

Orro sõnul on Eesti Kontserdil plaanis osta üks või kaks kontsertklaverit, ligikaudse hinnaga pool miljonit eurot, ja remontida Estonia kontserdisaali orelit, mille lõppmaksumus ei ole veel teada. Lisaks näeb Orro ette, et osa reservidest kulub niigi jooksvateks kuludeks. "Sinna need vahendid ongi kõik planeeritud," rääkis Orro.

Kultuuriministeeriumis kureerib Eesti Kontserdi tegevusvaldkonda uue kantsleri tööle asumiseni spordi asekantsler Tarvi Pürn. Ta vastas küsimusele, kas riikliku sihtasutuse suured reservid ka kuidagi tavatud on, et kindlasti võib selline seis küsimusi tekitada, ent kuigi ta teema eest vastutab, ei ole ta sellega detailideni kursis.

Juuli alguses avaldas Eesti Kontsert oma uuendatud viie aasta finantsplaani. Selles on kirjas kontserttegevuse regionaalse mõõtme vähendamine ja selle koondamine Tallinnasse ning Hortus Musicuse tegevuse lõpetamine, kui riiklik rahastus ei kasva.