Praegu saavad kohalikud omavalitsused raha kahest peamisest allikast – osa oma elanike tulumaksust ning ligi 122 miljonit eurot riigi toetusfondist. 

Häda on selles, et riigi rahal on silt küljes ehk see mõeldud väga konkreetseks otstarbeks ning toetuse suurus pole 10 aastat muutunud.

Reformiga võetakse seesama summa kindlatest ümbrikutest ära ja pannakse justkui ühiskassasse, milleks on omavalitsuse tulubaas. KOV-id hakkavad ise otsustama, milleks raha kõige rohkem vaja on, ning ühtlasi muutuks rahasumma tulevikus koos tulumaksu laekumisega.

Ministeerium loodab, et muudatus jõustub 1. jaanuarist.

"Eelnõu on kooskõlastatud ning ootab ministri kinnitust, et liikuda edasi vabariigi valitsusse ja sealt edasi juba riigikokku, et 2027. aasta alguses saaksid muudatused jõustuda," ütles regionaalministeeriumi KOV osakonna juhataja Hardi Alliksaar.

Kuna esimesel aastal jääks osa omavalitsusi senise süsteemiga võrreldes miinusesse, tahab linnade ja valdade liit 3,4 miljonit eurot tekkivate erinevuste tasandamiseks. 

"See 3,4 miljonit on ühekordne summa. See ei ole iga-aastane või mingi järjepidev toetus, vaid see on ühekordne summa selleks, et tasandada ära ülemineku miinused. Edasi läheb juba rutiinselt, nii nagu vastavalt asjaolud ja majandusolukord seda tingib," rääkis Saue vallavanem Andres Laisk, kes on ka Eesti linnade ja valdade liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma juht.

Riigieelarvele lähevad allkirjad esmaspäeval. Tasandusfondi jaoks rahasüsti ette pole nähtud.

"Otsust selle 3,4 miljoni euro osas ei ole, kuid see ei ole olnud ka eeltingimuseks, et selle eelnõu menetlusega edasi liikuda ja seetõttu me siiski soovime sellega edasi minna," märkis Alliksaar.

Üks omavalitsustest, kes võib üleminekul raha kaotada, on Jõelähtme vald. Isegi kui riik üleminekuperioodiks raha ei leia, on reform pikas plaanis õige ja vajalik.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul saab vald ikkagi hakkama.

"Peame oma tegevused lõpule viima, me ei saa midagi ära jätta. Peame ikka need teed ära remontima ning tagama koolidele õpikute raha või juhtidele palgad. Küllap me siis need ikkagi tagame. Aga küsimus on printsiibis, kas omavalitsusi käsitletakse võrdselt või mitte," ütles Umboja.